Riigikogu uuring: Eesti maapiirkondade ettevõtete ärimudelid ammenduvad peagi
Maapiirkondade ettevõtete ärimudelid ammenduvad lähima 15 aasta jooksul tehnoloogiliste uuendustega, mis nõuavad senisest vähemal hulgal kuid kvalifitseeritumaid töötajaid, selgus Riigikogu mõttekoja Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.
Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid.
„Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane. “Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on need märksõnad, mis hakkavad lähima 15 aasta jooksul mõjutama oluliselt Eesti regionaalset majandust.”
Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning ka uute investeeringute meelitamiseks.
Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses.
Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.
Uuring näitas, et täiendavaid võimalusi Eesti maapiirkondade arenguks pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning ka kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus. Näiteks rahvastiku vananemisega ja kultuurilise mitmekesisuse süvenemisega võib kaasneda vastulinnastumine, kui inimesed kolivad linnast maale.
Uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub siiski iga regiooni omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Jätkusuutliku regionaalarengu jaoks on väga oluline kohapõhine, olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.
“Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse võimekust omavates regioonides. Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides,” rõhutas Varblane.
Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse arengustsenaariumeid Eestis 2035. aastaks. Uurimistöö valmib selle aasta novembris.
