Venemaa prognoosib naftaajastu peatset lõppu
Venemaa energiaministeerium prognoosi kohasaelt hakkab 2030. aastatel üleilmne nõudlus ja naftatarbimine langema, kirjutas Izvestia.
Venemaa uue, 2035. aastani toimiva energiastrateegia eelnõu kohaselt saavutatakse 20 aasta pärast maailmas nafta tarbimise tipptase, mida seostatakse taastuvate energiaallikate laialdase kasutamisega. Vajadus nafta järele hakkab vähenema pärast 2025. aastat.
Kuni tänavuni pole Venemaal nafta nõudluse pikaajalise vähendamise probleemi peaaegu tõstatatud. Riigi naftatööstust varitsevate ohtude hulgas mainiti sagedamini teiste suurte naftavarudega riikide, eriti Ameerika Ühendriikide ja Saudi Araabia poolsest ülepakkumist.
Venemaa nafta- ja gaasivarude ammendumist peeti samuti pakiliseks ohuks. Nii hoiatas Lukoili president Vagit Alekperov 2008. aastal, et tootmine riigis on jõudmas staganatsiooni ja mõne aasta pärast see väheneb. Hiljem tegid sarnaseid prognoose ka teised eksperdid ja naftatööstuse esindajad. Vaatamata kõikidele hinnamuutustele jätkas naftatootmine Venemaal kasvu ja viimase kümnendi jooksul on see kasvanud peaaegu 15%.
Riigiduuma energeetikakomisjoni esimees Pavel Zavalnõi juhtis esmakordselt tähelepanu üleilmse naftatarbe vähenemisele tänavuse aasta alguses Vedomostile antud intervjuus. Ta ütles, et kogu must kuld on vaja kiiresti kaevandada ja müüa, sest hiljem ei vaja seda keegi. Saadud vahendeid tuleb kasutada majanduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks ja toorainel põhinevast majandusmudelist eemaldumiseks. Nüüd on idee jõudnud valitsuse strateegia tasemele, ehkki seni pole vähimatki märki sellest, et naftatööstuse ringkondades keegi sarnast lähenemist jagaks.
Äärmiselt keeruline on täpset prognoosi teha, millal naftat enam ei vajata. Läänes ei räägitud sellest tegelikult enne viimast kümnendit. Peamise ohuna käsitleti Marion Hubberti ja Rooma Klubi ekspertide poolt 1970. aastatel avaldatud teoses “Kasvu piirid” ennustatud naftatootmise tippu.
Nullindate keskpaigas tõusid naftavarude lõppemise juttudega köetud hirmud haripunkti, mis viis hinnatõusu ajaloolistele kõrgustele: 2008. aasta suvel ulatus nafta hind peaaegu 150 dollarini barreli kohta.
Kõik need prognoosid ei osutunud tõeks ning majandusteadlaste ja futuroloogide huvi lülitus ümber USA kildarevolutsiooni ja rohelise energia tõsistele õnnestumistele elektri tootmisel taastuvatest ressurssidest, peamiselt päikesest ja tuulest.
Kuid nüüd tuleb üha uusi prognoose süsivesinike tarbimise kiire ja vääramatu vähenemise kohta. Näiteks Norra konsultatsioonifirma DNV, mis teeb koostööd nii rohelise kui ka traditsioonilise energia ettevõtetega enam kui 100 riigis, ennustab, et maksimaalne ülemaailmne nõudlus nafta järele langeb 2022. aastal. DNV analüütikud selgitavad seda asjaolu elektrisõidukite populaarsuse kiire kasvuga, mis nende hinnangul tagab kogu autoturu kasvu kolme aasta jooksul, vähendades sellega mootorite õlitarbimist.
