Saksingu sõnul sõlmitakse müügistatistikast lähtuvat osakaalu aluseks võttes aastas umbes 2500 üürilepingut, mis on suhteliselt tagasihoidlik number. “Praktika aga näitab seda, et üüritehinguid tehakse umbes 10-15 000 tehingut aastas.”

“Aga päris mitmes Eesti nurgas on olemas külad, lõigud, kus üüriturg on olematu, mitte midagi ei toimu, eriti talviti. Sellistes mahajäetud kohtades võib kuuüür maksta sama palju, kui korter ise,” nendib ekspert.

Saksing räägib, et Eestis on üürikodu tavaliselt inimeste esimene kodu. “Teine on juba väiksem kodu, mis ostetakse. Kui sünnivad lapsed, siis ostetakse suurem kodu ja kui lapsed on täiskasvanuks saanud, siis vahetatakse suurem kodu jälle väiksema kodu vastu välja. Päris viimane kodu võiks olla siis n-ö kortermajas olev "vanadekodu" - sellist teenust pakuvad Skandinaaviamaad nagu Taani, Rootsi ja Norra.”

Kortermajas oleva “vanadekodu” näol on tegemist heal tasemel hotelliga, kus inimene saab omaette elada. “Selline kortermajas eksisteeriv "vanadekodu" mudel on ka lähiaastatel meie turule tulemas,” avaldab Saksing.

Kas eelistada maaklerit või saab tehinguga ka ise hakkama?

Eksperdi sõnul on maakleril rohkem infot, samuti omab ta ligipääsu erinevatele filtritele, kust saab kontrollida üürniku tausta. “Maakleri kaudu on tagatud turvalisus, kindel üürileping. Samuti pannakse tähtsamad punktid lepingusse kirja.” Saksing toonitab, et kuna üürisuhe on alati pikem kui ostu-müügi suhe, tuleb üürnikult võtta kindlasti tagatisraha. “Võimalik on juurde teha vastutuskindlustus. Käiku lähevad ka viivised, kui raha õigeaegselt ei tasuta. Korteri väljaüürimine ei ole mitte kunagi riskivaba tegevus. Meeles tuleb pidada, et vahendustasu maksab alati üürileandja!” toonitab ta.

Kõigest täpsemalt on võimalik kuulata saatest “Raha ja ruutmeetrid”!

1x
00:00