Nädalavahetusel ostlema minnes tasub olla parklas ettevaatlik, et mitte riskida üüratu kahjusummaga

Sügisesed jahedad ilmad meelitavad siseruumidesse, mistõttu täituvad ka ostukeskuste parklad autodega, seda eriti nädalavahetuseti. Üha sagedamini esineb ka parklakahjusid, kus osapooli tihti rohkem kui üks. Mis on enimlevinud parklates juhtuvad õnnetused ja kuidas neid vältida?

Gjensidige sõidukite vanem-tootejuht Marko Privoi tõdes, et kaubanduskeskuste parklates tuleb ette pidevalt nii väiksemaid kui ka suuremaid mõlkimisi ja kraapimisi: „Vähenenud on õnnetustest mitteteatamine, seda võib seostada ilmselt parkimiskohtade laiemaks muutmise ja üldise teadlikkusega.

Nimelt on parklates kaamerad, mille salvestusi saab kasutada juhtumi üksikasjade selgitamiseks. See ja üldine liikluskultuuri taseme kasvamine on kindlasti abiks kindlustusandjale. Kui liikluskahju kõik osapooled on ausad, on ka kahjukäsitluse protsess kiire ja mugav,“ ütles ta.

Parklates mõjutab õnnetuste sagedust parkimiskohtade laius ja joonte olemasolu. „Paljudes kaubanduskeskustes on olukord paranenud laiemaks joonitud parklakohtade näol ning see avaldub ka kahjustatistikas.

Siiski on näha, et kui lisada parkimisalale poste, prügikaste, piirdeid, on kahjusagedus oluliselt kõrgem. Juhil tuleb arvestada lisaks kitsastele oludele ja valesti pargitud sõidukitele ka ostumeeleolus jalakäijaid, halba nähtavust, parklates kehtiva „parema käe“ liiklusreegli eirajaid ning unustusmeeleolus parkimiskoha otsijaid,“ lisas Privoi.

Kahjujuhtumeid seinast seina

Kui liikluskindlustus katab süüdlase poolt kannatanule tekitatud kahju, siis enda auto kordategemiseks oleks kasulik omada ka sõidukikindlustust ehk kaskot. „Kasko puhul tuleb ühe juhtumi kahjude hüvitamise korral enamasti tasuda põhiomavastutus. Keskmine kasko makse jääb 300-500€ vahele, tavapärane põhiomavastutus on 190 eurot aga keskmise parklas toimunud mõlkimise-kriipimise kahju suurus jääb ca 1500 euro kanti.

Kui kahju tekitati lisaks ka muule varale (näiteks post, värav, sein), siis selle tekkinud kahju saab vara omanik liikluskindlustuse korras korda teha, aga kahju peab olema registreeritud samamoodi, nagu oleks kaks sõidukit kokku põrganud. Kui sõidukile on sõlmitud kasko, siis sel juhul saab ka kasko alt ka selle sõiduki korda teha, mis seda vara kahjustas.“ ütles Privoi.

Lisaks parklates toimunud plekimõlkimistele on levinud otsasõidud piiretele tanklates, pesulates ja samuti teepiiretele. Parklas ja hooletute tagurdamiste kahjude lõikes tõi ta välja suurimad sõidukile tekkinud kahju suurused.

„Meenub maja vastu tagurdamine, mille puhul hüvitati kahjujuhtum suurusjärgus 3000€, siis veel garaaži tagurdamine, kus hüvitamisele kulus ca 3200€ ning vastu aeda tagurdamine, mille maksumus oli üle 4000€. Suurimatest parklakahjudest eelmisel aastal, kus süüdlane sündmuskohalt lahkus, läks kannatanu sõiduki taastamine maksma üle 4400€,“ lisas ta.

Kahju suurus oleneb nii sõiduki margist, mudelist ja vanusest, ent väiksed ei ole need kahjud kunagi. Kui süüdlane on teada, hüvitatakse kahju liikluskindlustuse alt ja kannatanu ei pea ise midagi tasuma. Kui süüdlane ei ole teada, hüvitatakse kahju vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) kindlustusandja poolt ning kindlustusandja proovib süüdlase välja selgitada, kaasates vajadusel politsei.

Eelpool mainitud sekelduste vältimisteks ja rahalise kahju vähendamiseks on abi kaskost – olgu tegemist sündmuskohalt ärasõitnud sõidukikahjude hüvitamisega, loodusõnnetuse, vandalismi, loomale otsasõiduga või siis olukorraga, kus juht on ise õnnetuses süüdi.