Riigikohtunik Ivo Pilving selgitas Lääne Elule, miks andis riigikohus Lääne-Nigula vallale õiguse hoolimata sellest, et ükski uuring ei tõesta, et just turbakaevandus on rikkunud Salajõe kaevuvee. Pilving märkis, et uuring ei tõesta ka vastupidist - et kaevandamine üldse ei mõjuta põhjavett. „Vaidluse põhiküsimus oli, kas vald võib nõusoleku andmisest keelduda. Seadus selle võimaluse annab – vallal ei ole kohustust kaevandamisega tingimata nõus olla ja tegemist ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,“ selgitas Pilving.

Pilvingu sõnul ei olnud põhiküsimus Läänemaal kaevuvee rikkumise süüdlase või patuoina otsimine. Vesi kaevudes on tema sõnul kehv ning sellel on mitu põhjust, peale kaevandamise veel põllumajandus, kopratammid jne. „Kaevanduse lisapanus ei pruugi olla suur, aga olukorda, kus asjad on niigi kehvad, ei tohi muuta veel kehvemaks,“ lausus Pilving, lisades, et on võimalik, et kaevandusega tuleb leppida, aga veeprobleem tuleb enne ära lahendada ja see ei pea olema elanike isiklik mure.

„Kui riik ja kohalik omavalitsus lubavad kaevandada, siis peavad nad lahendama ka probleemid,“ ütles Pilving.

Küsimusele, kas Kekkilä otsus lõi pretsedendi, vastas Pilving: „Eestis ei ole nii ranget pretsedendiõigust, et see otsus annaks väga täpsed ja jäigad suunised. Eks iga juhtumit või olukorda tule eraldi hinnata.“ Pilving lisas, et samas on riigikohtul ülesanne õigusemõistmise edasiarendamine, selguse loomine ja ühetaolise praktika kujundamine. „Me loodame küll, et sellest otsusest sünnib suurem kasu, kui konkreetse vaidluse lahendamine,“ lausus Pilving.

„Ma loodan, et kohalikud omavalitsused saavad julgust juurde, et oma elanike huvide eest seista,“ lausus Pilving.

Pikka intervjuud riigikohtu kohtunikuga saab lugeda Lääne Elust.