„Mind võeti Eesti Panka tööle selleks, et keskpanka uuendada, tuua kaasa enamat koostöövalmidust ja ühiskonnale avatust,“ lausus Rute LP-le antud intervjuus. „ Eesti Panga soov on järgmistel aastatel kindlasti ühiskondlikel teemadel rohkem kaasa rääkida. Ja siin võiks ehk minu oskustest ja kogemustest kasu olla,“ rääkis Rute.

Eesti Pank ei räägi Rute sõnul ühiskonnale olulistel teemadel kaasa mitte poliitikasse sekkumise mõttes, vaid pikemaajalisi trende analüüsides. „Kindlasti saab kaasa rääkida majandus- ja rahandusalase teadlikkuse suurendamise teemadel,“ lausus ta.

Eesti Panga asepresidentide seas on seni olnud ainult üks naine – Helo Meigas, kes tõusis sellele ametikohale Tallinna börsi juhi kohalt 1998 aasta juunis ning lahkus kaks aastat hiljem. Kas see, et asepresidendid on valdavalt mehed, on Eesti fenomen?
Rute sõnul on fenomen kindlasti laiem. „Kui vaadata Euroopa institutsioonide fotosid, siis kipub pilt olema suhteliselt maskuliinne. Keskpankade kohta kehtib sama: aeg-ajalt ilmub siia ja sinna üksikuid naisi ja sedagi alles päris viimastel aastatel,“ rääkis Rute. See on tema sõnul aja märk: oleme mõistnud, et juhtimise kvaliteet paraneb, kui juhtkonnas ei ole ainult ühesuguse ilmavaate, hariduse ja taustaga inimesed. „Naiste toomine ka suurfirmade juhtkonda on olnud viimase aja tendents, mida soovitatakse kõige kõrgemal tasemel,“ lausus ta.