Ei ole maad vanadele meestele: Eesti Gordon Ramsey – Juha Rantanen jäi kodumaal lootusetult töötuks

Eestis Köögikupjana tuntuks saanud Soome tippkokk Juha Rantanen (57) rääkis Iltasanomatele, kuidas on saatnud tööandjatele üle 300 tulemuseta taotluse töö saamiseks.

Eestis tempoka telesaate abil raskustes sipelnud restorane uuele elule turgutada püüdnud Rantanen elab 490-eurose tööturutoetusega. „Olen saatnud taotlusi üle kahe aasta ligikaudu 300. Ainult umbes viis protsenti tööandjad on vastanud, et kahjuks "meie valik ei langenud teile." Teised pole viitsinud midagi teada anda,” tõdes Rantanen.

Eestis teletähe sära nautinud mees kandideeris isegi riigiasutuste köökidesse ja tavaliseks kokaks töötasuga vaid kaks tuhat eurot kuus, kuid tulutult.

Suurimaks takistuseks võib Rantaneni sõnul olla kujunenud nii 57-aastane vanus kui ka suur kogemus: kõikjal Skandinaavias laieneid löönud mees võib just oma teadmistega osutuda probleemiks nii ettevõtte omanikule kui ka 35-aastasele restoranijuhile. Kuid samuti võidakse peljata, et nö vana kooli mees ei suuda teha füüsiliselt ja vaimselt kurnavat tööd ning käia kaasas vahvate uuendustega.

Rantaneni tööotsimisvalu tundub Iltasanomatele eriti kummaline, kuna restoranitööstus vaevleb tõsise tööjõupuuduse käes. Näiteks lahendab S-Grupp probleemi Filipiinidelt pärit inimeste palkamisega.

Kolm aastat tagasi pani uksed kinni Tapa Vaksali Trahter, mille värskendamise katse jääb omanikule Ahto Neidekule alatiseks meelde.

„Rantaneni nõuennetest oli meile reaalselt palju kasu,” rääkis Neidek. „Kuigi Juha pani korralikult kärakat, võttis ta asju väga põhjalikult. Järgmisel nädalal pärast saate filmimist sõitis ta üksinda rongiga Tapale ja vaatas koos meie kokaga üksikasjalikult kõik road üle, et kas temast on ikka õigesti aru saadud.”

Vakasli Trahter on igapäevaselt tegutseva söögikohana tegevuse lõpetanud, kuid Neidekute perefirma pakub sama lipu all cateringi teenust.

Köögikubjast tootnud firmas Thors Productions mäletatakse Rantaneni hea sõnaga. „Köögikubjas oli suur väljakutse, sest ühelt poolt oli väga kulukas projekt ning raske teha ka põhjusel, et Eestis polnud harjumust toota kritiseerivat kokasaadet,” rääkis Thors Productionsi juht Maarek Toompere. „Rantanen on tore isikusus, kellele sarnase taustaga inimest polnud Eestist leida.”

Toompere sõnul oli Rantaneni teadmistest õppida nii saatesse haaratud restoranidel kui ka produktsioonifirmal.

Nii mõnigi Eestis Rantanen poolt Köögikupjana nõustatud söögikoht on tänaseks läinud hingusele. Tänavu kevadel selgus, et ikoonilise tähendusega Tartu restoranist Volga on saanud luterliku Peetri kooli söökla.

Tänavu kevadel selgutas Rantanen kõmulise kuulsusega ajakirjaniku Sami Lotila poolt Kauppalehtis avaldatud artiklis, miks Eesti kaotab Soome turiste.

See, kuidas Eestis on turismi investeeritud, peegeldub Rantaneni poolt Kauppalehtile öeldu põhjal ennekõike sanitaarsõlmede ilusates interjöörides. Eesti teenindussektor pole ikka veel suutnud üle saada Nõukogude ajast pärit suhtumist töösse, rahasse ja klientidesse. Tema sõnul on teeninduse alase väljaõppe üles ehitamine läbi kukkunud.

Teenindusalane haridus on Eestis olematu ning juhtimisalast väljaõpet ei anta üldse. Teenindusala rakenduskõrgkool Haaga-Helia on pakkunud eestlastele koostööd , kuid see ei ole olnud edukas. Eestlased ei soovi teha koostööd ja neil ei jätku püsivust.
Eestlased suhtuvad turismi endiselt Nõukogude Liidu kombel, et turism teenib valitsuse poliitilisi mitte majanduslikke huve. Turismiturunduse traditsioonid on lühikesed.

„Eesti Turismikeskus püüab nüüd soomlasi Eestisse tagasi tuua, palgates Tallinnasse kaks uut töötajat. Saab näha, kuidas see õnnestub," lausus Rantanen märtsikuus Kauppalehtile.