Kaldaelektri ühenduse saab Tallinna Vanasadama viis kaikohta
Esimesena saab kaldaelektri ühenduse Vanasadama kai, mille ääres seisavad päeval Tallinna–Stockholmi liinil seilavad Tallinki laevad Victoria I ja Baltic Queen. Tulevaks aastaks kavatseb Tallinna Sadam varustada nende ühendustega viis A- ja D-terminali kaikohta, kus peatuvad Tallinki, Viking Line'i ja Eckerö laevad.
Tallinna Sadama energeetika suurprojektide juht Riho Jaanson ütles, et Viking Line ja Eckerö tegelevad praegu oma laevade kaldaelektri valmiduse loomisega, Tallinki laevadel Victoria I ja Baltic Queen on aga kaldaelektri seadmed juba peal ja see on ka põhjus, miks nende kai saab elektriühenduse esimesena.
Tallink Grupi keskkonna- ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher ütles, et ühe laeva, näiteks Baltic Queeni elektritarve on umbes 2–2,5 megavatti. "Me oleme töötanud selle nimel, et meil on tegelikult kõikidel laevadel võimekus seista kai ääres ühe abimasinaga. Selle võimsusest piisab, et toita ära see vajadus, mis laeval kai ääres seistes on," sõnas ta.
Tallinki laevadest on kavas kaldaelektri kasutamine veel ka Helsingi liinil seilaval Silja Europal ja Megastaril, neist viimasel küll vaid öösiti, sest päeval seisab laev kai ääres vaid umbes tund aega.
Kliima soojenemist põhjustava süsihappegaasi hulk, mis tänu kaldaelektri kasutamisele õhku paiskamata jääb, on Vaheri sõnul küllaltki märkimisväärne, ulatudes näiteks Baltic Queeni ja Victoria puhul, mis seisavad kai ääres seitse tundi ööpäevas, 1400 tonnini aastas ühe sadama kohta. Seega jääb nii Tallinnas kui ka Stockholmis kaldaelektrit kasutades õhku paiskamata kokku 2800 tonni CO2.
Kaldaelektri ühenduste koguvõimsus on 14 megavatti ja tööpinge 11 kilovolti, mis vastab Euroopa Liidu standardile. Lisaks elektritoitele ühendatakse laev sama kaabli kaudu ka andmesidevõrku, mille eest hoolitseb elektrikaablisse integreeritud valguskaabel.
Kaldaelektri süsteemi rajamine läheb Tallinna Sadamale maksma 3,5 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu kaasrahastus on 30 protsenti.
