Riigi vastus Sõnajalgade üüratule kahjunõudele: see pole õigesti vormistatud ja läbirääkimisi me nõude vähendamise üle ei pea
Septembri lõpus esitasid Sõnajalad riigile 124-miljonilise kahjunõude. Küll aga olid nad nõus seda vähendama, kui riik lubab neil Aidus takistusteta ehitust jätkata ja annaks ka Tootsi tuulepargi hoonestusõiguse neile. Justiitsministeerium ütleb kirjas arendajatele, et kahjusid saab hüvitada ainult rahaliselt ja kompromisside osas nad läbirääkimisi ei pea, kuna see poleks seaduslik.
Aidu tuuleparki arendavad ärimehed, vennad Andres ja Oleg Sõnajalg saatsid 23. septembril justiits- ja rahandusministrile kirja, kus nõuavad pärast 10. septembri riigikohtu otsust – mis tunnistas Aidu tuulepargi 2015. aasta ehitusload kehtivaks – riigilt kahjude korvamiseks ligi 124 miljonit. Kahjunõue oli tingitud sellest, et kohtuvaidluse tõttu tõmmati 2,5 aastaks Aidu tuulepargi ehitusele pidurit.
Küll aga märkisid arendajad oma pöördumises, et on nõus summat vähendama, kui riik nõustub nende pakutud kompromissidega. Nendeks olid nii Aidu tuulepargi ehituse takistusteta jätkamine kui ka Tootsi tuulepargi hoonestusõiguse neile andmine.
Ei asu läbirääkimisi pidama kahjunõude vähendamise osas
Justiitsministeerium saatis eile arendajatele oma vastuse, kus ütleb, et saab arendajate saadetud kirjast aru, et nad teevad riigile ettepaneku asuda võimaliku kahjunõude osas läbirääkimisi pidama, mistõttu ei tõlgenda nende 23. septembri kirja otseselt kahjunõudena.
„Selgitame esmalt, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud RVastS, mis ei näe ette varalise kahju hüvitamist muul viisil kui rahas,” märgib justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep arendajatele saadetud kirjas sissejuhatuseks.
Ka viitab justiitsministeeriumi esindaja teistele Aidu Tuulepark OÜ-ga seotud menetlustele, mis riigil parasjagu pooleli on, rõhutades, et Sõnajalgade väidetavat kahjunõuet tuleb vaadelda neist eraldi.
Siiski sõnab Peep, et arendajate pakutud läbirääkimiste pidamine võimaliku kahjunõude vähendamise eesmärgil on tõlgendatav sooviga mõjutada selleks erinevaid riigi poolt läbiviidavaid menetlusi, mistõttu poleks see kehtiva õiguskorraga kooskõlas. „Seega ei pea justiitsministeerium antud juhul võimalikuks pidada läbirääkimisi teie poolt välja toodud kompromisslahenduste alusel,” on ministeeriumi seisukoht.
Ühtlasi selgitab justiitsministeeriumi asekantsler arendajatele kahjude hüvitamise taotluse esitamise korda, kuivõrd Sõnajalgade 23. septembri pöördumine ei olnud kahjunõudele esitatavate nõuete kohaselt vormistatud.
Puuduvad kahjunõudele omased selgitused
„Selgitame, et riigivastutuse koosseisu kohustuslikud elemendid on kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos kahju ja avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse vahel. Lisaks hinnatakse kahjunõude puhul, kas esinevad kahju hüvitamist välistavad või riigi vastutust piiravad asjaolud,” ütleb Peep kirjas arendajatele.
Ministeeriumi asekantsleri sõnul on kahju suuruse hindamisel vajalik tutvuda ja analüüsida kahju tõendavaid dokumente ning vajadusel tutvuda muu teabega. Kuigi arendajate 23. septembri pöördumine sisaldab väidetava kahju üldist arvestust, ei ole selle baasil ministeeriumil võimalik sisuliselt hinnata kahju suurust, selle kujunemist ega selle õiguslikku alust.
„Vaatamata asjaolust, kas soovite juba esitatud pöördumise käsitlemist kahju hüvitise taotlusena või kaalute kahju hüvitamise taotluse esitamist, tuleb esitada taotlust lahendavale haldusorganile konkreetne tahteavaldus kahju hüvitamiseks ja tõendid ning muu asjakohane teave kahju kohta,” rõhutab Peep kirjas Sõnajalgadele.
Seaduse järgi on haldusorgan, kellele on kahjunõue esitatud, vaatama taotluse läbi kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Juhul kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
Viitavad leppetrahvidele
Sõnajalad põhjendasid oma 23. septembri pöördumises nii justiitsminister Raivo Aegi kui rahandusminister Martin Helme poole, et valdav osa nende väga suurest kahjunõudest tuleneb 28 tuuliku tarnelepingutega seotud leppetrahvidest.
„Antud juhul on tegemist Aidu tuulepargi kõigi 28 tuuliku komponentide hangetest koosnevate rahvusvaheliste mahulepingutega, mille puhul on rahvusvahelise tava kohaselt ühelt poolt märkimisväärsed soodustused ja teiselt poolt konkreetselt fikseeritud ajakava, mille mittetäitmist tagatakse lepingutrahvide ja viivistega,” põhjendasid arendajad.
Kuigi ka rahandusminister Martin Helme on teemat kommenteerides märkinud, et küsitav summa on liiga suur, on ta samal ajal tõdenud, et arendajatel on alust nõude esitamiseks.
"Ma olen nõus selle nurinaga, et riik on takistanud väga erinevatel viisidel ja ma ütleksin kohati väga kiuslikult arendust, mida ta teisest otsast on justkui ise soodustanud. Siin süüdistused või nõudmised riigi vastu ei ole päris laest võetud,” ütles Helme septembri lõpus TV3 uudistesaates "Seitsmesed".
