Tuntud säästugrupi liige: kuidas saab tavaline palgatöötaja alustada säästmist ja jõuda finantsvabadusse?
Kuidas keskmine inimene saab palgapäevast palgapäevani elamise asemel koguma hakata, endale meelepärase kinnisvara hankida ja lõpuks ka passiivse sissetulekuga finantsvabaks saada, selgitab populaarse rahatarkuse grupi Kogumispäevik liige Mihkel.
Artiklisari “Minu säästmise teekond” Swedbanki blogis Kukkur tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.
Üle 20 aasta oma elust olin rahaasjades üsna õndsas teadmatuses, kogedes kõike sellega kaasnevat – tarbimislaene, järelmakse ja iga kuu lõpus olevat mõistatust, mille eest viimase nädala söök osta. Arvestades, et teenisin toona juba üle 1000 euro palka, siis tundus ka mulle endale, et midagi on valesti.
Sealt sai alguse minu säästmise teekond, mis esialgu meenutas pigem konarlikku pimedas ekslemist. Esmalt loobusin erinevatest finantslollustest ning muu hulgas komistasin Dave Ramsey ning David Bachi raamatute otsa. Need olid abiks, et august välja ronida ja mõista, et finantsasjadega on vaja tegeleda.
Unistuste korter Kalamajas
Pärast seda keskendusin töötamisele. Palk kasvas kogemuste ja teadmiste suurenemisega ning ka elementaarsed finantsteadmised aitasid rahalises osas end vee peal hoida. Selleks hetkeks oli mul tekkinud mõte, et soovin endale korteri osta, kuna pidev kolimine mööda üürikortereid oli tüütuks muutunud. Kuna ma toona teenitud sissetuleku eest sobivat korterit poleks saanud, seadsin eesmärgiks oma karjääri arengut kiirendada.
Et seda teha, asusin töö kõrvalt järgmist kõrgharidust omandama ning erinevatel koolitusel osalema. Õnneks sobivad mu isikuomadustega pingelised ja stressirohked olukorrad. Peagi lahkusin enda eelmiselt töökohalt, kuna mu pühendumust ja tööd oli märgatud mujal ning seal pakuti piisavat palka, mis võimaldas mul osta unistuste korteri Kalamajas. Kõlab nagu õnnelik lõpp: tasuv töö ja kena kodu mõnusas hipsterite linnaosas. Mida veel elult tahta?
Uued eesmärgid
Möödusid mõned head aastad seda idülli nautides. Ühel päeal leidsin end tuttavatega arutamas, et tõenäoliselt meie põlvkond pensionit praegusel kujul ei näe ning kui endal plaani pole, siis tõenäoliselt töötame surmani. Tol ajal olin ka kergelt läbi põlenud ja mind ei vaimustanud sugugi mõte, et mul tuleb järgmised 50–70 aastat samamoodi rügada. Tänu juhusele ja õnnele eksisin Peeter Pärteli koolitusele, kus mängisime lauamängu Cashflow.
Mängu eesmärk oli saavutada loosiga võetud ametis finantsvabadus ning oravarattast välja pääseda. Ostsime koolituselt mängu kaasa, istusime paari tuttavaga maha ning mängisime selle mõned korrad läbi, et paremini aru saada, mis on finantsvabadus ja kuidas selle saavutama peaks.
Mängus peeti finantsvabaduseks seda, kui passiivsed sissetulekud, mille teenimise nimel töötama ei pea, ületavad kõik elamiseks vajalikud kulud. Pärast seda läks pirn mu peas põlema: kui õnnestuks endalgi selline tore seis saavutada, saaksin minna pensionile siis, kui seda soovin.
Raamatud aitasid
Sellest hetkest saigi alguse teekond, kus otsustasin rahaasjad tõsiselt käsile võtta. Kuna mul oli puudu teadmistest, kuidas seda teha, hakkasin taas abimaterjale otsima. Osalesin koolitustel ja lugesin vastavat kirjandust.
Suureks abiks olid Jaak Roosaare raamatud, eriti esimene raamat, mida lugedes tutvusin lisaks kinnisvaravõimalustele ka paljude teiste vahenditega, mis võivad teekonnal finantsvabaduseni abiks olla.
Ostsin Pärnusse esimese üürikorteri, käputäie erinevaid aktsiad Balti börsilt ning paigutasin esimesed eurod ühisrahastusse. Esimeste töövabade eurode laekumine kontole andis motivatsiooni juurde. Seejärel vaatasin üle oma igapäevaelu. Palgast oli võimalik küll midagi kõrvale panna, aga kuna elasin mõnusalt, olid kulud võrdlemisi kõrged.
Finantsiliselt vaba
Kahe aastaga olin saavutanud finantsvabaduse ning kätt proovinud nii lühi- kui ka pikaajalise korterite üürimisega, aktsiatega Balti ja USA turul ning erinevate ühisrahastusportaalidega. Imeliselt lihtne nagu muinasjutt?
Nii võib see tõesti tunduda inimesele, kes kõike eemalt vaatab. Finantsvabaduse saavutamises pole iseenesest midagi rasket, mis aga ei tähenda, et selle saavutamine on kerge. Selleks, et oleks võimalik uusi varasid soetada, olen pidevalt ja väga aktiivselt enda arengu kallal töötanud, et täiendada oma oskusi, teadmisi ning kogemusi.
Praegu asun oma teekonnaga umbes poole peal nii ajalises kui ka eesmärgi täitmise mõttes. Olen tehtud otsusega rahul. Kahtlemata ei sobi see teekond ja tempo paljudele, kuid igaüks peaks ise vähemalt teadlikke valikuid tegema ning võtma oma tegevuse eest vastutuse.
Loe täispikkuses Mihkli säästmise lugu Swedbanki blogis Kukkur.
