"Digimajanduse arengu tõttu on rahvusvahelised maksureeglid lootusetult vananenud, kuna nad lähtuvad puhtalt geograafiast, riigi piiridest, füüsilistest varadest ja nii edasi. See üldse ei ole digimajanduse jaoks tänapäeval oluline," ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ERR-ile.

Seisu muutmiseks on Euroopa Liidu tasandilt tehtud ka kaks direktiivi ettepanekut, mida on ka pikemalt arutatud. Need ettepanekud on Jegorovi sõnul praegu ootele pandud, sest peamiselt rikkaid riike ühendav koostööühendus OECD on asunud ülemaailmset lahendust välja töötama.

"Nüüd eelmisel nädalal OECD käiski välja oma kompromissettepaneku, mille osas käib praegu avalik konsultatsioon," rääkis Jegorov ja lisas, et OECD ise on endale digimaksustamise regulatsiooni väljatöötamiseks seadnud tähtajaks järgmise aasta.

"Siin on ka uus Euroopa Komisjon, konkreetselt Margrethe Vestager, öelnud et kui OECD mingisuguse mõistliku ettepanekuga välja ei tule, siis Euroopa Liit teeb ise," ütles Jegorov.

Ajaliselt peaks see minema nii, et aastal 2020 tuleb OECD välja oma ettepanekutega, seejärel aastal 2021 hakkab Euroopa Liit arutama, kuidas see üle võtta ja seejärel aastatel 2022-2023 saaks digifirmade maksustamist rakendama hakata, rääkis Jegorov.

"Nüüd on see küsimus, et kas me Eestis üksinda jõuaksime midagi sellist oluliselt kiiremini teha. Kas sellel oleks mõte? Sest nii või naa see saaks olema ainult ajutine lahendus. Ma usun, et ülemaailmselt, või vähemalt Euroopa Liidu tasandil lahendus sellele leitakse," rääkis Jegorov.