Rauapuudus võib tekitada tõsiseid tervisevaevusi ja kimbutab veerandit maailma rahvastikust. Kuidas seda vältida ja rauarikas püsida?
Raua võtmeroll organismis on hapniku sidumine kopsudest ja hapniku transport kudedesse, lihastesse. Lisaks osaleb raud energiatootmises, südame ja lihaskoe talitlusel ning närvi- ja immuunsüsteemi töös. Rauapuudus on maailmas väga levinud. Seda esineb ligikaudu 30% rahvastikust, seejuures ei ole paljud sellest teadlikud.
Kuidas rauapuudust ära tunda?
Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul on rauapuuduse tunnused üpris üldised, seega on rauavaegust raske ise ära tunda.
“Rauapuuduse korral on inimese veres vähem normaalseid punaseid vereliblesid. Mis tähendab, et vere hapniku transportimise võime on vähenenud. Selle tulemusena tekib kehas hapnikudefitsiit, millest annab märku eeskätt väsimus, jõuetus, üldine nõrkus, füüsilise koormuse taluvuse langus, õhupuudustunne, kerge ärrituvus ja peavalud” selgitab Teder. Tema sõnul võivad rauapuudusele viidata ka külmad käed ja jalad ning muutused südame töös, sh südamepekslemine ja valud rinnus.
Rauapuuduse võib põhjustada ühekülgne menüü, sh erinevad dieedid. Proviisori sõnul võib rauapuudus tekkida kergemini ka neil, kelle rauavajadus või rauakaod on suuremad: viljakas eas naised (vererohkete menstruatsioonide tõttu), rasedad, imikud, väikelapsed, teismelised ja taimetoitlased.
“Teismelised vajavad kindlasti tähelepanu, sest kasvuperioodil rauavajadus veidi suurem, aga tihti noored eksperimenteerivad ning on oma toidust välistanud mõned kindlad toiduaineid või lausa terved toiduainete grupid,” selgitab Teder. Lapseootuse ajal tekkinud rauapuudus võib põhjustada enneaegset sünnitust.
Veretest ei valeta – parem teada, kui olla teadmatuses
Südameapteegi proviisori sõnul ei ole hea oma päi rauda lisaainena juurde võtma hakata. Iseseisvalt rauda juurde võtta ei soovita ka SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann. Dr Glükmann lisab, et organismi vajaduse rauapreparaadi järele saab välja selgitada vereprooviga, määrates rauadepoo analüüsi ferritiini, punavereliblede ehk erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisaldust veres.
“Sageli kurdavad inimesed väsimust, aga nad ei seosta seda rauapuudusega. Kuna väsimust võivad põhjustada ka teiste vitamiinide, nagu näiteks foolhappe, B12- ja Dvitamiini puudus, siis on õigele põhjusele jälile jõudmiseks testimine väga oluline,” lisab dr Glükmann.
Kuidas rauapuudust leevendada?
Dr Meeli Glükmanni sõnul saab vereanalüüside tulemuste alusel otsustada, kas muuta toitumist või kas ja kui palju võtta juurde raua lisapreparaate. Oma toitumise ülevaatamisel soovitab proviisor Külli Teder meeles pidada, et organism saab raua paremini kätte loomsetest produktidest.
Seetõttu öeldaksegi, et taimetoitlastel on suurem risk rauapuuduse tekkeks, kuna organism ei suuda taimsetest allikatest pärinevat rauda nii hästi omandada. Parimate rauaallikatena toob proviisor välja loomset päritolu toidud, nagu maks (ettevaatust tarbimisel, sest maksa kogunevad ka kahjulikud ained!), punane liha, verivorst, kana, kala, muna. Head on ka maasikad, oad, punapeet, läätsed, herned, pähklid ja rosinad.
Kui mõned toiduained aitavad suurendada raua imendumist organismis, siis teised hoopis takistavad seda. Raua omandamist soodustab C-vitamiin ja seda sisaldavad tsitrusviljad (näiteks apelsinimahl). On välja toodud, et taimsetest allikatest saab organism rauda mitmeid kordi paremini kätte kui tarbida samal ajal ka C-vitamiini rikkaid toiduaineid.
Raua imendumist takistavad kohv, tee, punane vein, täisterad, piimatooted. Proviisor täpsustab, et piim takistab raua imendumist, sest seob selle enda külge ja nii ei saa organism rauda kätte. Kuna raua imendumiseks on vaja happelist keskkonda, siis võib ka osade ravimite (nt mao ülihappesuse korral tarvitavate ravimite) kasutamine raua imendumist vähendada.
