Üks levinumaid lapse saamisest loobumise põhjustest on ebakindlus pere rahalise tuleviku suhtes. Last tahetakse alles siis, kui elu on töökohtade ja koduga kindlustatud.

Aga kui palju laps siis ikkagi maksab? Vastust võib proovida leida Helsingi ülikooli tarbijauuringute keskuse loodud minimaalse elatiseelarve mudeli abil.

Eesmärgiks on selgitada, milline on mõistlik minimaalne tarbimistase, et inimene saaks hakkama, säilitaks oma tervise ja tunneks end võimelisena osalema ühiskondlikes tegevustes.

Eelarved põhinevad grupiarutelutel, kuhu kutsutakse esinejaid erinevatest tulukategooriatest. Eelarved ei põhine seega tegelikel kuludel, vaid arvutamisel, kui palju maksavad kaubad ja teenused, mida grupi liikmed vajalikuks peavad. Kulud toidule on hinnangulised ja põhinevad kalorite vajadusele vastavalt vanusele ja soole.

Teadlaste sõnul on võrdluseelarvetes määratletud kogutarbimine võrreldes leibkondade tegeliku keskmise tarbimisega tegelikult väga mõõdukas.

"Nii ei määratle me mitte seda, mida Soomes elamine on maksnud, nagu statistikas, vaid pigem miinimumi, mida tarbijad tajuvad ja peavad vajalikuks sujuvaks igapäevaseks eluks," ütles projektijuht Anna-Riitta Lehtinen.

Võrdluseelarvetel põhinevate arvutuste kohaselt on lapse hind sõltuvalt vanusest umbes 200–500 eurot.

2-6-aastase väikelapse kulud eurodes:
Toit - 106
riided - 62
kommunikatsioon - 0
liikumine - 10
hügieeni 10
tervis - 7
Tegevused - 14
Mööbel - 0
Kokku - 217

Teadlased koostavad kokku 13 erinevat võrdluseelarvet, mis on jaotatud veel Suur-Helsingi piirkonnaks ja ülejäänud Soomeks.

Näiteks võrdluseelarve järgi on igakuised väljaminekud neljaliikmelisele perele, kahele väikelapsele ja kahele lapsevanemale Suur- Helsingi piirkonnas 3069 eurot kuus ja mujal Soomes 2681 eurot. Seemis sisaldab igapäevaseid kulutusi, autokulusid ja eluaset.

Üksikvanemaga ja kahe teismelisega peres on Suur-Helsingi piirkonnas kuukulud 2600 eurot kuus ja ülejäänud Soomes 2212 eurot.

„Kui lähete alla selle piiri, on elus selgelt puudusi ja igapäevaelu ei kulge sujuvalt,” ütles Lehtinen.

Soomes on kõige tavalisem palk 2600 eurot kuus. Muidugi läheb osa sellest maksudena maha. Lihtne on järeldada, et vähemalt ühe inimese tavaline sissetulek raskendab perel igapäevaelus ots otsaga kokku tulemist.

Kui raha ei piisa, abistavad mõnikord vanavanemad. Lapsele kulutamine on alati prioriteet, st täiskasvanu on paindlik oma hobide ja riiete valikul.

7–12-aastaste kulud eurodes tüdrukud / poisid
Toit - 183 / 209
Riided - 69 / 68
Telekommunikatsiooni - 71 / 71
Liikumine - 36 / 36
Hügieen - 10 / 10
Tervis - 8 / 8
Tegevused - 54 / 54
Mööbel – 9 / 9
Kokku - 440 / 465

Lehtinen ütleb, et teadlaste laekunud tagasiside järgi on minimaalse tarbimise korral täiesti võimalik elada ka referentseelarvest madalamal tasemel. Näiteks ei arvesta need eelarved üldse taaskasutusega. Kõik kulud arvutatakse selle alusel, mida toit ja kaup poes maksavad - allahindlusi ei tehta. See suurendab võrdluseelarvet.

Lehtinen juhib siiski tähelepanu, et aktiivne säästu otsimine nõuab ressursse ja energiat. Kui võrgustik töötab, saab riideid, mänguasju ja hobivarustust kingitustena või sõbra hinnaga sugulaste, kolleegide ja naabrite käest. Kuid see pole nii kõigi puhul.

„Madala sissetulekuga inimesed on piisavalt leidlikud, et piisavalt raha teenida, kuid kui olukord nõuab päevast päeva pingutusi, ei pruugi pood hakata kilohinda alandama ja odavamaid alternatiive pakkuma,” ütles Lehtinen.

13-17-aastase kulud eurodes tüdrukud / poisid
Toit - 221 / 257
Riided – 65 / 70
Kommunikatsiooni - 80 / 80
Liikumine - 36 / 36
Hügieen - 22 / 17
Tervis – 8 / 8
Tegevused - 54 / 54
Mööbel - 9 / 9
Kokku - 494 / 530