„Ongi paar edukat Eesti firmat, kes plaanivadki nüüd kolida mujale sellepärast, et Eesti regulatsioonid jäävad selgelt naabritele alla. Ja kolida mitte Ameerikasse või Inglismaale, vaid lausa Lätti,” nentis Korobeinik, viidates Eestis idufirmade arengut takistavatele puudustele tänases äriseadustikus. Nende ettevõtete nimesid poliitik nimetada ei soovinud.

Idufirmad on teinud ettepaneku, et väliskapitali kaasamisel ja omanike ringi suurendamisel ei peaks nad enam käima notaris tehingut tõendamas või vormistamas. Õiguskomisjonis on valminud ka sellesisuline äriseadustiku muudatus.

„Peamine idee on selles, et firmad saaks valida, kas nad peavad osakute väljastamiseks või müümiseks kaasama notarit,” selgitas Korobeinik. Praeguse korra järgi nad peavad seda tegema. Seadusemuudatuse järgi tekiks neil aga võimalus muuta põhikirja selliselt, et see ei oleks enam vajalik.

„See on eeskätt mõeldud neile, kelle osanikud on välismaalt – näiteks välismaa riskifondid –, kelle esindajaid saada ühel ajal ühte kohta oleks üsna keeruline. See lihtsustaks start-up’ide elu väga oluliselt,” põhjendas ta.

Kuigi kavandatav muudatus hakkaks kehtima kõigile osaühingutele, on see tänini olnud suurimaks takistuseks idufirmadele, kes ei saa seetõttu ka pangakontot avada. „Ma olen ka seda kogenud ja täiesti lugupeetud firmad, kelle osanikud on näiteks Cisco ja EBRD, ei saa Eesti pangas kontot avada. See kindlasti lihtsustaks nende firmade elu,” tõi Korobeinik välja.

Riigikogu liikme sõnul kehtib ka paljudes teistes riikides juba selline kord või isegi leebem sellest, mida tahetakse Eestis sisse viia. „Näiteks USA-s Delaware’is hoiavad andmeid firmad ise. Kui on vaja midagi teha, siis nad võivad notari juurde minna, aga ei pea,” rääkis Korobeinik.

Tema sõnul on mõttetu hoida Eestis rangemat regulatsiooni, kui meiega samasse majandustsooni kuuluvates Soomes ja Lätis on kord leebem ehk sarnane nagu muudatusega soovitakse kehtestada. „Eesti konkureerib paratamatult naabritega ja täna me selles konkurentsis selgelt kaotame,” märkis riigikogu õiguskomisjoni liige.

Seni on selle muudatuse vastu olnud notarid, väites, et sellega suureneb Eestis õiguskindlusetus, suurenevad ettevõtete õigusabikulud ja kergem on hakata ettevõtteid kaaperdama. Ka ei toeta plaanitavat seadusemuudatust erakond Isamaa, kellele kuulub ka justiitsministri portfell.

Kuula lähemalt Äripäeva hommikusaatest.