VIDEO | Martin Helme: Bill Browder kardab Eestisse tulla, sest see on Venemaale liiga lähedal
"See ei olnudki muide nii lihtne," märkis Helme küsimuse peale, kuidas ta leidis selle advokaadibüroo, kellega ta käis rahapesu küsimustes USA visiidi ajal konsulteerimas. Tema sõnul küsiti kõigepealt soovitusi Eesti advokaadibüroodelt, seejärel võeti ühendust viie või kuu erineva USA bürooga.
"Osad ütlesid ära – neil on näiteks kliendisuhted Swedbankiga –, osad ütlesid mingitel muudel põhjustel ära. Need, mis sõelale jäid, nendega suhtlesime edasi ja leppisime juba kokkusaamise kokku. Nii et see oli omajagu tööd," kirjeldas Helme. Videointervjuule eelnenud pressikonverentsil rõhutas minister, et tal oli selleks kohtumiseks ka valitsuse mandaat olemas.
Advokaadibüroo nime ei avalda
Küsimuse peale, miks käis ta kohtumas bürooga, millel Eesti riigiga ametlik leping puudub, märkis Helme, et selliseid rahvusvahelisi büroosid on kas väga vähe või neid üldse pole. "Minu eesmärk ongi leida üks selline büroo, kes oleks võimeline meid esindama," põhjendas ta. USA-s toimunud kohtumisel arutati muuhulgas ka, kui palju Eesti riigi esindamine võiks maksma minna.
"Ma ei läinud Ameerikasse mingi plaaniga ega ka ühegi volitusega mingeid lepinguid sõlmima hakata," rõhutas Helme. Siiski ei soostu rahandusminister avaldama, mis oli selle rahvusvahelise haardega ja suure rahapesujuhtumite kogemusega büroo nimi.
"Aga kui me ei jõua nendega mitte kuhugi välja? Kui nad tahavad näiteks meilt liiga suure rahasumma võtta? Kui selgub siiski, et neil on mingisugused huvide konfliktid? Siis me oleme tekitanud ilmaasjata asjata ažiotaaži (kiremöllu – S. L.), milleks? Tähtsam on sisu," tõi Helme põhjenduseks.
USA visiidi tagasiteel kohtus Helme Londonis ka ärimehe Bill Browderiga, kelle kuriteoteate peale on nii Eesti prokuratuur kui ka mitmed teised riigid alustanud Danske Banki rahapesuga seonduvalt kriminaaluurimist. Kui seni on Helme öelnud, et arutas Browderiga "huvitavaid asju", siis täpsustas ta nüüd, mis need teemad olid.
"Oluline osa, mis oli minu jaoks väga kasulik – ja ma arvan, et Eesti jaoks oli kasulik –, on see, kuidas teistes riikides on nö kahtlase või musta raha konfiskeerimise skeemid töötanud, kuidas seda raha kätte saadakse või kinni külmutatakse, mis sellega edasi tehakse," kirjeldas rahandusminister.
Ka arutas Helme Browderiga nö ära varastatud raha jälgede ajamise teemal kui ka ärimehe kogemust suhtlusel Eesti õigusorganitega, eelkõige prokuratuuriga. "Tema kogemus oli küll valdavalt negatiivne," nentis minister.
Browder kardab Eestis Venemaa lähedust
Küsimuse peale, miks kardab Ameerikas sündinud Briti ärimees Eestisse tulekut – nagu Helme on korduvalt väitnud –, ütles rahandusminister, et Browder on lausa kaks korda seda hirmu ise otsesõnu väljendanud. "Ta ütles, et ta ei taha Eestisse tulla, Eesti on Venemaale liiga lähedal, Eestis on liiga palju Vene agente," rääkis Helme.
Sellepärast loobus Browder ka küllakutsest Eestisse, kuid oli nõus Helmega mujal kohtuma. "Ma kutsusin teada ka eelmisel nädalal uuesti Eestisse ja ta veelkord ütles, et ta ei taha Eestisse tulla," lisas EKRE poliitik.
Helme ütles intervjuule eelnenud pressikonverentsil korduvalt välja, et Eesti valitsus on kindlasti huvitatud sellest, et ta oleks ka nende riikide hulgas, kes osalevad nii Danske aga ka Swedbankilt nende rahapesujuhtumite menetluse raames välja nõutava kahjuhüvitise jagamisel.
"Tõenäoliselt see protsess käib niiviisi, et kõigepealt tehakse selgeks need rikkumised, siis räägitakse läbi kõik võimalikud muud sanktsioonid ja karistused nendele pankadele ning kõige lõpus pannakse paika trahv," kirjeldas ta. Alles seejärel otsustatakse, kui suure osa trahvisummast iga osapool saab.
Helme enda hinnangul võib summa jääda kahe kuni üheksa miljardi dollari vahele, Eesti võiks sellest saada vähemalt poole. "Mõnikord saab see kõige suurem kahju kannataja riik – milleks Eesti kahtlemata on –, umbes poole sellest trahvisummast, mõnikord ta saab sellest rohkem kui pool. Alla poole ta (kannataja riik – S.L.) ei ole saanud," rääkis minister.
Ainult loll jätaks võimaluse kasutamata
Helme ei eitanud, et on rahapesu juhtumi näol leidnud hea võimaluse tänast riigieelarve auku täita. "Riigieelarvet on ka ju vaja täita. Mis selles halba on, kui me seda pankadelt võetud trahviga täidame?" küsis ta.
"Selles kaasuses, kus sa oled kõige suurem kannataja ja sinu käes on võimalus sellele uurimisele kõige rohkem kaasa aidata, siis tehakse ära trahvid ja sina sellest midagi ei saa, siis sa oled ikka täitsa loll," on Helme veendunud. Rahapesujuhtumitega seotud kahjuhüvitise menetluste ajaraami hindas ta kahe kuni viie aasta peale.
