Kuidas vältida parklas plekimõlkimist ja mida ette võtta, kui kahju on juba toimunud?
Kuigi parklad ei erine tavapärasest liiklusest, siis tihti unustatakse, et parklates kehtib sageli „parema käe reegel,“ oluline on näidata suunatuld ning ka parklas on erinevad sõidusuunad, millega arvestama peab. Nõu annab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Kõige sagedamini tekib parklates kahjusid, kui tagurdatakse või liigutakse parkimiskohale või -kohalt kahjustades teist seisvat sõidukit. Samuti tuleb ette mööduva sõiduki otsasõit pargitud autole ning sageli kahjustatakse ustega kõrval olevat sõidukit.
Ostukeskuste parklates kipuvad inimesed kiirustama, sõidetakse piiratud nähtavusega kohtades ega kasutata kõrvalist abi, samuti tuleb ette parkimist mitte selleks ettenähtud kohtadele.
Levinud kahjujuhtumid parklates
- Sõidukid tagurdavad üheaegselt.
- Sõiduki uks avatakse veendumata olukorra ohutuses ning nii kahjustatakse mööduvat autot.
- Ostukeskuste parklates sõidab sõiduk vastu vedelema jäetud ostukäru, mis omakorda liigub otsa pargitud sõidukile.
Kes korvab kahjud?
Parklas tekkinud avarii on kindlustusjuhtum, sest tegemist on sõidukitele liiklemiseks mõeldud alaga. Sinu sõiduki liikluskindlustusega tagatakse Sinu poolt teisele sõidukile põhjustatud kahju hüvitamine. Süüdlase enda kahju hüvitab kaskokindlustus (selle olemasolu korral).
„Juhul, kui süüdlane sündmuskohalt lahkub ning avastad kriimustatud või mõlkidega sõiduki, aitab vaid olemasolev kaskokindlustus. Kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette rohkem kui võiks,“ kommenteerib IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Tänu pealtnägijate abile või parklasse paigaldatud kaameratele leitakse need inimesed ka tihti üles. Süüdlast võidakse karistada sündmuskohalt lahkumise eest rahatrahviga või peatatakse näiteks juhtimisõigus.
Lisaks sellele esitatakse süüdlasele kindlustuse poolt tagasinõue hüvitatud kahju ulatuses, ka süüdlase sõiduki kaskokindlustuse andjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda.
