Notarite tööd ja tasu kärpiv eelnõu jäi Isamaa heakskiiduta

Idufirmade elu lihtsustamiseks algatatud eelnõu, mis võtaks notaritelt tööd vähemaks, ei saanud Isamaa heakskiitu.

Õiguskomisjon andis neljapäeval riigikogule üle äriseadustiku muutmise eelnõu. Üks muudatuse eesmärk on luua firmadele võimalus valida, kas nad peavad osakute väljastamiseks või müümiseks kaasama notarit. Muudatus puudutab eelkõige ettevõtteid, millel on osanikud välismaal ja kelle esindajaid on keeruline korraga ühte kohta saada. See tähendab ka, et välisinvestoritel muutuks Eesti ettevõtetesse investeerimine lihtsamaks.

Kui muudatus läbi läheks, siis tulevikus ei peaks osaühingu osaluse võõrandamise tõestamiseks tingimata notari juurde minema. Osanikud saaksid ise otsustusõiguse ja osanike nimekirja pidamine jääks juhatuse vastutada.

Isamaa on eelnõu osas rahulolematu. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder pooldab seda, et Eestis oleks võimalikult lihtne ettevõtlusega tegeleda, kuid tema hinnangul tuleb säilitada ka kontrollitud keskkond. „Eelnõu ei ole saanud Isamaa heakskiitu. Seda võin öelda. Me oleme valmis, et teemat arutatakse ja sellepärast ei ole ka takistanud menetlust," lausus Isamaa esimees.

Õiguskomisjonis hääletas eelnõu poolt seitse liiget, Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe jäi erapooletuks. Tasub mainida, et näiteks Lätis ja Soomes kehtib juba sarnane süsteem nagu antud muudatusega Eestis alles plaanitakse, mistõttu võivad kohalikud firmad hakata naaberriikidesse kolima kui eelnõu läbi ei lähe.

Seeder ütles, et eelnõu peaks katma laiemat valdkonda, mitte ainult ettevõtlust, ja samuti ei tohiks keskenduda ainult startup'idele. „Tahaksime, et võimalikult kiiresti leitaks lahendus ja ma tean, et selle küsimusega tegeleb justiitsministeerium, kus on vastavad uuringud ja neilt tuleb ka ettepanekuid. Me tahaks tervikpilti arutada ja siis edasi minna," selgitas ta.

Õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik märkis aga, et Isamaale jäi põhiliselt ette just notareid puudutav osa. Keskerakondlane tõi välja, et koalitsioonipartnerile seaduseelnõu ei meeldinud, kuid oma seisukohti nad kaitsta ei suutnud ning paremaid ideid välja ei käinud. Korobeinik ise pooldab muudatuse tegemist ja leiab, et see muudaks ettevõtjate elu lihtsamaks.

Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul oli Seedriga samal seisukohal. Tema sõnul tuleb seadust korrigeerida, et mitte lasta ettevõtetel Soome või Lätti joosta. "Aga saatan peitub alati detailides. Küsimus on, et ühele ettevõtete liigile ei saa ju teha tohutut erandit ja mille alusel see piir täpselt tõmmata. Kui teeme erandi, siis kas see on õigustatud? Küsimus on, kus on riigi jaoks kindlus ja selgus. Kuid need ongi detailid, mis tuleb parlamendi debati käigus läbi vaielda," ütles Sibul.

Kas Isamaa on praegu eelnõu osas aga veidi kõhklev ehk seetõttu, et erakonna liige Priidu Pärna on tuntud notar ning antud eelnõu puudutab otseselt ka notareid? "Mis seos siin on," küsis Sibul vastu. "Selle (eelnõu-toim.) küsimusega pidanuks me tegema ju nii või teisiti ning mingisugust pidurdamist siin küll pole. Kõige vähem oleks see meie huvides, kui keegi teatab, et tänu eelnõu venimisele peab ta oma ettevõtte ümber registreerima," ütles Sibul. "Me ei peaks uusi ettevõtteid siit ära peletama olukorras, kus isegi Soome ja Läti on meist oma õigusega täna atraktiivsemad. Aga küsimus on ka selles, et erinevate riikide õigused on erinevad."

Sibul möönis, et küll oleks ta eelistanud õigusselguse saamist läbi valitsuse äriseadustiku ja õigusrevisjoni, sest siis oleks küsimused ka juba valitsuses läbi vaieldud. "Nüüd tuleb seda teha parlamendidebati käigus, mis samuti võib venida."

Ärilehe andmetel on notarid avaldanud kartust, et selle eelnõu vastuvõtmisel kaotavad nad kolmandiku oma tuludest. Ka on iduettevõtjad seadusandjale mõista andnud, et kui selgust 3-4 kuuga ei tule, siis lahkuvad nad Eestist. Valitsuse eelnõu oleks võtnud kauem aega, praegu annab riigikogus õiguskomisjoni poolt algatatud eelnõu muudatus võimaluse aga selleks, et vaidlused saavad parlamendis kiiremini peetud.

"Riigikogu võiks sisulise õigusloomega oluliselt rohkem tegeleda. Loodan, et saalis leiab see eelnõu samasuguse tugeva toetuse nagu leidis see õiguskomisjonis," ütles Korobeinik.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) lausus, et eelnõu oleks positiivne Eesti majanduskeskkonnale ja uutele võimalikele investeeringutele. „Seda näitab ka hääletamistulemus - seitse poolthäält, mitte ühtegi vastu. Antud lahenduskäik ei tule mitte mõnest parteiprogrammist, vaid justiitsministeeriumiga koostööst, kuhu on kaasatud Eesti parimad eraõiguse eksperdid," lisas ta.

Karilaid sõnas, et nüüd on valitsusel kuu aega oma arvamust avaldada. Seitsme töönädala pärast on parlamendis esimene lugemine.