Luminori Baltikumi pensioni üksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitasid tulemused, et edasi kogujaid on keskealiste seas mõnevõrra rohkem kui noorte seas. „See erinevus on mõistetav, sest noored tegelevad muude finantsküsimustega, mistõttu pension tundub teisejärguline. Samas on vananeva rahvastikuga riigis just pensioniks kogumine üha tähtsam osa isiklikust finantsplaanist. Reform tekitab ohu, et inimene libastub rahaasjade kavandamisel juba oma elukaare alguses,“ kommenteeris Pikkani.

Valikut mõjutab ka iseseisva investeerimise kogemus: mida väiksem see on, seda suurema tõenäosusega inimene teise sambasse kogumist jätkab. Neist, kes ei ole varem ise investeerinud, soovib kogumist jätkata 68 protsenti. Nende seast, kes on investeerimisega veidi tegelenud, ja neist, kes investeerivad regulaarselt, plaanib teise sambasse edasi koguda vastavalt 59 protsenti ja 49 protsenti.

Otsus oleneb veel sellest, kas inimene usub, et ta jääb vanaduspensionile. Protsenti sambasse kogumist kavatseb jätkata 69 protsenti nendest, kes usuvad vanaduspensionile jäämist, ning 53 protsenti nendest, kes vanaduspensionile jäämist ei usu.

Kui eesti emakeelega inimestest soovib koguda II sambasse pärast selle vabatahtlikuks muutumist 65 protsenti, siis vene emakeelega inimeste seas on see määr pisut väiksem: 58 protsenti.