Tööandjate uuring: maksurahu kasvatas valitsusega rahul olevate ettevõtjate hulka, kuid pooled ettevõtjad on jätkuvalt rahulolematud
45 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 7 protsenti positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest. 48 protsendi vastanute hinnangul ei mõjutanud valitsus ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.
Tööandjad viivad küsitlust läbi 2015. aasta detsembrist ja nii suurt proportsiooni valitsuse tegevusega rahulolevaid ettevõtjaid ei ole varem ühegi küsitluse tulemused näidanud.
Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on valitsuse tegevuses kahjulikku mõju nägevate ettevõtjate osakaal siiski veel väga suur – ligi pool vastanutest. “Seda, kas tegemist on ühekordse nihkega või suureneb rahulolu ettevõtjate seas ka edaspidi, näeme järgmiste kvartalite uuringutulemustest,” ütles Aron.
“Positiivsete ja neutraalsete hinnangute osakaal võis kasvada, kuna lubadust maksurahu hoida on siiani suhteliselt hästi peetud. Positiivselt vastanute hulgas võib olla ka väikeettevõtjaid, kelle jaoks tööjõupuudus pole võib-olla nii aktuaalne ning keda võis paeluda valitsuse lubadus elavdada maaelu ja toetada pigem just väikeettevõtlust. Võimalik, et positiivsete vastuste suurem osakaal on põhjendatud ka kolmanda kvartali suhtelisest otsuste- ja uudistevaegusega. Tavalisele ettevõtjale võib rahulik ja muutusi kuulutavate uudiste vaba periood olla ennekuulmatuks vahelduseks,” lisas ta.
"Hästi on see, et ei ole otseselt midagi tehtud, mis kõrgema lisandväärtusega majandussektoreid halvaks. Negatiivse poole pealt: on tekkinud kuvand, et meie pensionisüsteemi raputamine ongi Eesti tuleviku õnne tagamise lahendus number üks, millega kuidagi nõus ei taha olla. Tegelikult tagab meie tuleviku õnne rikkam Eesti läbi innovatsiooni ja teadus-arenduse võimendamise, teisisõnu kõrgem lisandväärtus," tõdes ITLi asepresident Ivo Suursoo.
Ettevõtjate hinnangul on suureks probleemiks jätkuvalt välistööjõule piirangute kehtestamine ebamõistlikus proportsioonis või nõuetes. See süvendab tööjõupuudust, palgarallit ning paratamatult läbi selle hinnatõusu.
Negatiivsena toodi välja ka see, et lõpetati ressursitõhususe meede ja et riigieelarves ei suudetud täita teaduse rahastamise lubadust. Jätkuvalt heidetakse ette, et seadusemuudatuste puhul ei kaasata kõiki sektori osapooli. Suure miinusena tuuakse välja valitsuse plaan lammutada toimiv pensonisüsteem.
