Kruudat tabas maksupettuse kohtuasja arutelul suur tagasilöök
Käibe- ja tulumaksupettuses ning valevande andmises süüdistatava Oliver Kruuda ning tema kahe endise kolleegi Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa kohtuasja arutelu käigus täna tund aega kestnud istungi käigus arutleti Kruuda kaitsjate taotlust veel kaheksa täiendava tunnistaja välja kutsumiseks ning kahe täiendava dokumentaalse tõendi lisamiseks.
Kuigi asja kohtulik arutelu on kestnud juba mõnda aega ning selle käigus on ka hulga tunnistajaid juba kohtu eest läbi käinud, oli süüaluste kaitsjatel enne tunnistajatega lõplikult ühele poole saamist võimalik seni ärakuulatud tunnistustest lähtuvalt esitada taotlusi täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks ja dokumentide esitamiseks.
Oliver Kruuda kaitsjad ka seda võimalust kasutasid, taotledes veel kaheksa tunnistaja kuulamist ning kahe dokumentaalse tõendi esitamist. Jaanus Tehver, üks Kruuda kaitsjatest põhjendas täiendavate tõendite vajadust täna kohtus sellega, et nende tunnistajate, keda seni on kaitsjate taotlustest lähtuvalt kuulatud, ütluste põhjal on nende senine arusaam mõnede kohtuasjaga seotud seikade osas muutunud ja selleks, et nad saaks oma nö kaitsestrateegiat tõestada, on neil vaja rääkida veel just kaheksa tunnistajaga ning nõuda välja kaks täiendavat dokumenti.
Selgituseks olgu öeldud, et osa kaitsestrateegiast on antud kohtuasja käigus tõestada ära, et Oliver Kruudale 2016. aasta sügiseni kuulunud piimatööstust Tere aitasid tal käest ära võtta ettevõtte suurimad võlausaldajad, Nordea ja DNB pank. Just seda seika ka täiendavate tõendite esitamise taotlus puudutas.
Arutelu fookus nihkuks liialt kõrvale
Kuigi sel asjaolul on vähe otsest seost sellega, mille pärast Kruuda koos endiste kolleegidega kohtu all on, leiavad tema kaitsjad, et tegu on olulise nö kõrvallooga, mida tuleks antud kohtuasja arutelul arvestada. Kuigi kohtunik Janika Kallin on seni olnud seda meelt, et ka eel- või kõrvallugudel võib teatud piirini olla asja arutelul oluline tähendus, tõmbas ta täna Kruuda kaitsjate taotlusele tugevalt pidurit.
„Kaitsja on aegade algusest alates viidanud asjaoludele, mis süüdistuse esemesse ei puutu. Ma olen nõus, et teatud juhtudel need võivad omada tähtsust. Sama loogikat on jaganud ka kõrgemad kohtud. Samal ajal ei tohi kohtuasja kese nendele kõrvallugudele nihkuda,” märkis Kallin.
Kohtuniku sõnul ei tohi eel- ja kõrvallugusid tõendavad tõendid hakata menetlust segama, mistõttu tuleb need juba varasema menetluse käigus läbi mõelda. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et vahel võib jätta ka algselt plaanitud tunnistajad kohtusse kutsumata, kui seniste tunnistuste põhjal on juba vajaminev tõendusmaterjal koos.
Tema hinnangul ei oleks varasema menetluse käigus selle näol olnud tegemist tõendite kuhjamisega, küll aga oleks see nüüd, kus on tunnistajate ärakuulamisega sisuliselt finišijooneni jõutud. Nii rahuldas kohtunik kaheksast tunnistajast vaid ühe tunnistaja kohtusse kutsumise. Kaitse soovist nõuda välja ka kaks dokumentaalset tõendit nõustus ta vaid ühe välja nõudmisega.
Enne kohtuniku otsuse teatavaks tegemist oli ka prokurör Alar Lehesmets oma vastulauses viidanud sellele, et tõendite esitamine peab sellises faasis olema järjest kaalutletumalt põhjendatud ning antud juhul olid Kruuda kaitsjate põhjendused tema silmis napid, sisuliselt mitte põhjendatud. Ka ei pidanud ta sellist tõendite kuhjamist menetlusökonoomikat silmas pidades mõistlikuks.
Lisaks oma kaitsjatele püüdis ka Kruuda ise kohtuniku otsuse vastu protesti väljendada, kuid kohtunik märkis seepeale konkreetselt, et kui nad pole millegagi rahul, on neil alati võimalik apellatsioonikaebus esitada. Selle soovitusega tänane istung ka piirdus.
Täiendavate tõendite aruteluga minnakse edasi veel järgmisel nädalal. Pärast seda tuleb asja kohtulikul arutelul mitmekuuline paus sisse ning osapooled saavad valmistuda vaidluse ja lõpukõnedeks. Selleni jõuab asja kohtulik arutelu järgmise aasta veebruari alguses.
Kahju hinnanguliseks suuruseks 400 000 eurot
Vaidlusaluses kohtuasjas on aastatel 2010–2016 Tere piimatööstust juhtinud Oliver Kruuda kohtu all süüdistatuna maksupettuse toimepanemises. Koos Kruudaga esitas prokuratuur süüdistuse ka neljale endisele Tere töötajale – Allan Viirmale, Rein Lepassonile, Jaanus Rätsepale ja Hjalmar Konnole –, süüdistades neid Kruuda maksukuriteole kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi koosneb Kruuda ja tema kolleegide toimepandud maksupettus tulumaksu- ja käibemaksupettusest. Süüdistuse järgi pandi tulumaksupettus toime ajavahemikul 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta lõpuni ning käibemaksupettus 2015. aasta kevadel. Maksupettustega tekitatud kahju suuruseks on ligi 400 000 eurot.
Selle aasta veebuaris enne asja sisulise arutelu juurde asumist taotles toonane asja prokurör Martin Tuulik kahe Kruuda kaassüüdistatava – Hjalmar Konno ja Allan Viirma – suhtes menetluse lõpetamist. Kohtunik Janika Kallin rahuldas need taotlused, kohustades Konnot tasuma riigieelarve tuludesse 7000 eurot ja Viirmad 6000 eurot, mida nad ka tegid.
Nii on kohtuasi jätkunud üksnes Tere endise juhi Oliver Kruuda, Tere endise teenustejuhi ja mitut Kruuda firmat juhtinud Rein Lepassoni ning Tere finantsosakonnas töötanud Jaanus Rätsepa üle.
