Pensionireformiga tahetakse oluliselt muuta ka fondipensioni väljamakseid
Kui teise samba väljamaksete osas on fondipension olnud seni päris kena alternatiiv kindlustusseltsiga lepingu sõlmimisele, siis pensionireformi eelnõu alusel muutub see automaatselt senisest oluliselt teistsuguseks.
Seni on pensionieas raha väljamaksmisel olukord selline, et kui õnnestub olla pensionil kümneid aastaid, siis kindlustusselts määras olematu suurusega garanteeritud intressi. See tähendab, et varasid kogunu varad väljamaksete faasis enam lisatulu ei andnud.
Fondipensionist raha väljamaksmisel lepiti kokku aeg, mille jooksul makstakse fondist raha välja. Näiteks viie aasta jooksul makstakse välja kogu raha, kusjuures varad on jätkuvalt investeeritud ehk teeb kaasa börsikõikumisi.
Eelnõu kohaselt sõlmitakse automaatse valikuna pensioni väljamaksete kestvus statistikaameti andmetepõhise oodatava eluaega. Sellist asja pole varem olnud. Kui 65-aastane osakuomanik valib fondipensioni, kestab tema fondipension näiteks 18,41 aastat, kuna selline oli statistikaameti andmetel oodatav eluiga 65-aastasel inimesel.
Kui inimene sellise valikuga nõustub ja seda pakutakse talle kõigepealt, siis saab ta koheldud pensioni väljamaksetel null protsendise tulumaksumääraga. Kui ta aga soovib lühema aja jooksul väljamakseid, siis on tulumaksumäär kümme protsenti.
Aga sellist valikut tuleb ise panganõustajalt küsida, kui ta ise seda ei paku. Igakuise, kvartaalse või aastase väljamakse osas on suur vahe pensionit saades, mitme aasta jooksul raha välja makstakse. Mida lühem periood, seda suurem on regulaarse väljamakse suurus. Kui valida on näiteks 18,41 või viie aastase väljamakseperioodi osas, siis esimesel puhul on regulaarne makse oluliselt väiksem.
Lisaks selgub eelnõust, et kui varem oli lootust, et tulumaksu ei peaks maksma ka oma teise samba vara näiteks kinnisvarasse või kulda paigutades, siis nüüd enam selleks võimalust ei nähta ning 20% tulumaksust pääseb ainult raha finantsvaradesse paigutades.
