Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene sammas on jooksvalt sotsiaalmaksust rahastatav, teine on kohustuslik kogumispension ja kolmas sammas on vabatahtlik kogumispension. Ka maailma parimates pensionisüsteemides on nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kogumispensioni osakaal suur. Valitsuse algatatud seadusemuudatus võtab teise samba vahelt ära, sest muudab pensioni kogumise teises sambas vabatahtlikuks.

Selles mõttes muutub teine sammas sarnaseks kolmanda sambaga.

Rahandusministeerium ei suuda hetkel prognoosida teisest sambast lahkujate hulka. Eelnõu seletuskirjast saab lugeda, et kuna avanevad täiesti uued võimalused maksete mitte tasumiseks ja pensionifondidesse kogutud raha välja võtmiseks, võib lahkujate arv olla suur. Viidatakse ka uuringule, mille järgi peale teise samba vabatahtlikuks tegemist jätkaks sissemakseid vaid 49 protsenti liitunutest. Seega pooled lahkuksid ja pooled jätkaksid kogumist. Osa lahkujatest jätkaks iseseisvalt investeerimist, aga nende hulka ei suuda rahandusministeerium isegi ligilähedaselt prognoosida.

Lahkujate hulk mõjutab ka teises sambas jätkajaid. Eelnõu seletuskirjast saab lugeda, et teisest sambast raha väljavõtmine tähendab pensionifondide mahtude kasvu pidurdumist või isegi vähenemist. Selle tulemusena tõuseb fondide valitsemistasu määr senise olukorra jätkumisega võrreldes. Teise samba investori jaoks muutub teenus kallimaks.
Pensionifondid peavad muutma investeerimisstrateegiat. Pole võimalik, et pikaajaliste investeeringute osakaalu vähendamine, väljamakseteks vajalike puhvrite loomine ja väljamaksete soorituse eesmärgil varade müük tootlust suurendaks. Pigem tuleb arvestada tootluste vähenemisega.

Eeldus, et teisest sambast lahkujad hakkavad kõik edukalt iseseisvalt finantsturgudele investeerima, on muinasjutt. 2017. aastal sai vaid 2,3% Eesti elanikest tulu aktsiatelt, fondidest või võlakirjadelt. Isegi kui investorite osakaal peaks kahe- või kolmekordistuma, on see tühine number võrreldes 740 000 teise sambaga liitunuga.

Tallinna Sadama IPO oli viimaste aastate üks parimaid võimalusi kohalikule väärtpaberiturule investeerimiseks. Suure ja stabiilse ettevõtte aktsia avalik esmapakkumine pakub reeglina head võimalust investeerimisega alustamiseks. Eestist tuli juurde aga vaid 5000 uut väärtpaberikontot. Seda lisaks senisele paarikümnele tuhandele jaeinvestori kontole. Eelnõu seletuskirjast saab lugeda, et kui sambast lahkujad valivad edaspidi investeeringuteks finantsvara, on selle otsene mõju Eesti majandusele marginaalne. Otseselt ja jõulisemalt mõjutab Eesti majandust rahandusministeeriumi hinnangul hoopis fondidest vabanev tarbimisele kulutatav raha.

Reformierakondlane Andres Sutt toob oma Facebooki lehel välja, et eelnõu seletuskirjas esitatud analüüs näitab selgelt, et teise sambaga liitunute pension saab olema kõrgem kui oleks vaid esimese samba pension. Nii lükkab rahandusministeerium tema sõnul ise ümber müüdi, et esimene sammas tagab tulevikus parema pensioni kui esimene ja teine sammas kokku, seda palgast sõltumata. Suti sõnul jääb endiselt arusaamatuks, mis kasu sünnib teise samba lammutamisest.
Sutt toob ka välja, et koalitsioon näeb võimalust teisest sambast raha väljavõtnute makstud tulumaksu arvelt tõsta erakorraliselt pensione. See plaan on Suti sõnutsi rahanduslikult savijalgadel, sest teise samba lammutamisel makstav tulumaks tõstab maksutulusid ühekordselt, aga erakorraline pensionitõus vajab rahastust iga-aastaselt.