Nad juhivad maailma kõige kasumlikumat ettevõtet, vastutavad ühe kümnendiku maailma naftatoodangu eest ja nende otsused mõjutavad terve riigi elanikke, samal ajal kui nende palganumber on kõike muud kui grandioosne, kirjutab Bloomberg.

Naftahiid Aramco on Saudi Araabia kuningriigi rahamasin, mis võimaldab sealsetel kroonitud peadel hoida naftadollarite abil end kindlalt võimu juures. Ettevõtte tippjuhtide elu on aga oluliselt tagasihoidlikum kui mitmete teiste suurte naftatootjate juhtidel.

Möödunud aastal pidid ettevõtte tippjuhid ja juhatuse liikmed jagama kokku 17 inimese vahel ära 30 miljonit dollari väärtuses preemiaid. See moodustab vaid poole sellest summast, mis ettevõtte peamised konkurendid Exxon Mobil ja Chevron maksid oma tippjuhtidele kokku. Muidugi pidid viimased maksma summa pealt ka tulumaksu, samal ajal kui saudid on selle tasumisest vabastatud.

Aramco tegevjuhi preemiapakett piirdus 2016. aastal, kui ettevõte asus tegema ettevalmistusi nüüdseks pikalt veninud börsile minekuks, vaid viie miljoni dollariga. See oli alla viiendiku sellest, mida Exxoni toonane tegevjuht Rex Tillerson siis teenis. Kuigi Saudi naftahiiu juhil on mitmeid muid boonuseid – nagu basseiniga omaette elamine –, on need numbrid siiski ettevõtte tegevust arvestades jahmatama panevad.

INFOKAST: Käärid naftahiidude tippjuhtide boonuspakettide vahel
Ben van Beurden (Shell) – 23,8 miljonit dollarit

Michael Wirth (Chevron) – 20,6 miljonit dollarit

Darren Woods (Exxon) – 18,8 miljonit dollarit

Bob Dudley (BP) – 14,7 miljonit dollarit

Patrick Pouyanne (Total) – 6,4 miljonit dollarit

Amin Nasser (Aramco) – 5 miljonit dollarit

Eldar Saetre (Equinor) – 2,2 miljonit dollarit

Saudi kroonprints Mohammed bin Salman on öelnud, et tahab, et Aramco – ettevõte, mil on olnud keskne roll riigi väljatoomisel 1970. aastate majanduskriisist – väärtus hinnataks börsi prospektis kahele triljonile dollarile. Möödunud aastal deklareeris ettevõte üüratu, 111 miljardi dollari suuruse kasumi, mis on rohkem kui ettevõtte viis peamist konkurenti – Exxon, Chevron, Shell, BP ja Total –kokku teenisid.

Börsile minek teeks Saudi naftahiiust maailma kõige väärtuslikuma ettevõtte, mille väärtus oleks kordades konkurentide omadest suurem. Ettevõtte naftamiljardid on aidanud kasvatada ka Saudi kuningapere jõukust, mis Bloombergi miljardäride indeksi kohaselt peaks küündima üle saja miljardi dollari.

Kuigi ettevõtte juhtkond on analüüsinud, mida tähendaks boonuspakettide vastavusse viimine USA või Euroopa standarditele, suhtuvad nad nendesse väga kriitiliselt. Nad usuvad, et need aitavad inimesi motiveerida lühikeses plaanis, kuid ei ole jätkusuutlikud pikas plaanis. Ettevõttes on arutatud ka töötajatele optsioonide jagamist.

Suured käärid on Aramco boonuspakettide ja teiste suurte riigiosalusega ettevõtete preemiate vahel. Näiteks Vene Rosnefti juhatuse liikmetele jagati 2018. aastal kokku boonuseid 63,9 miljoni dollari väärtuses, samal ajal kui Hiina PetroChina tippjuhid said kokku vaid miljon dollarit aasta peale. Küll aga ei pruugi see võrdlus õiglane olla, kuna reeglid on riigiti väga erinevad.

Aramcos töötamisega kaasnevad näiteks boonused, mis ei ole rahas mõõdetavad. Sealsed töökohad on kogu Saudi ühiskonna silmis väga ihaldusväärsed. Kandidaatide värbamisega hakatakse pihta juba teismeeas. See omakorda võib aidata saudidel pääseda mõnda USA ülikooli, tagada pikaajalise tööalase kindluse ning tohutu prestiiži Saudi ühiskonnas.