Ratas kiiretest muutustest tööturul: pea iga kümnes eestlane tegi möödunud aastal vähemalt korra nädalas platvormitööd

Peaminister Jüri Ratas tõi eilsel tööinspektsiooni konverentsil ohtralt näiteid selle kohta, kuidas töö tegemine – mis on läbi aja olnud oluline osa eestlaseks olemisest –, on tänaseks muutunud olulisemalt paindlikumaks, võimaldades inimestel näiteks Tallinna kontoritöötajaga sarnast tööd teha ka metsatalust. Muuhulgas rääkis ta, kui suur osa eestlasi on hakanud platvormitööst sõltuma.

„Pea iga kümnes Eestimaa inimene tegi möödunud aastal vähemalt korra nädalas platvormitööd ning pea iga 20. jaoks oli selline tööviis nende ainus sissetulekuallikas,” rääkis Ratas eile Tallinnas Swissotelis toimunud tööinspektsiooni konverentsi „Muutuste tuul tööelus” sissejuhatuses, viidates sellele, kuidas tööturul aset leidvad arengud on hakanud kajastuma ka meie tööturu statistikas.

Ratas – kes oli oma ettekande alguses märkinud, et töö ja töö tegemine on kaalukas osa meie ühiskondlikust elust ning oluline osa ka eestlaseks olemisest –, märkis, et töö iseloom on muutumas paindlikumaks ja koos sellega on muutunud ka meie käsitlus selle vormidest.

Töö võib tähendada ka kogu pere eluviisi

„Kindlasti on seda oluliselt suunanud just erasektor, kuid loomulikult on seda kõikjal maailmas mõjutanud ning sellele kaasa tulemas ka avalik sektor,” sõnas peaminister. „Tööd teha ja oma palka välja teenida võib loomulikult ka väljaspool traditsioonilist töökohta – teises linna otsas või kaugel metsatalus samade asjadega toimetades. See võib võtta aega mõned tunnid ööpäevas või tähendada kogu pere eluviisi,” kirjeldas ta.

Oma ettekande lõpus kutsus kõiki tööturu osapooli üles kaasa mõtlema, kuidas muuta töökeskkond paindlikumaks ja töö tulemuslikumaks, tegemata seejuures järeleandmisi turvatunde osas. Ta märkis, et ka riigikantselei eestvedamisel koostatava pikaajalise strateegia „Eesti 2035” koostamisel on üks kandev mõte olnud just turvalise ja ohutu töökeskkonna arendamine.

„Keskkond, milles kõigile muutustele vaatamata jääb kõige tähtsamaks inimene, on meie kõigi teha. Siin ühendab tööturu osapooli küsimus, kuidas tagada suurem paindlikkus, aga ka piisav kindlus ja head tulemused,“ lisas ta. Produktiivse dialoogi heaks näiteks tõi peaminister esile 2018. aasta mais taastatud kolmepoolsed kohtumised valitsuse, ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel.

Ratas tuletas konverentsi osalejatele meelde, et ka koalitsioonileping näeb ette mitmed sammud, mis arvestavad inimeste ootusega suurema paindlikkuse ja jätkuva kindluse järele. Peaminister tõi esile tervise edendamise ja noorte tööhõive, samuti tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete väljatöötamise.

Poole aasta pärast pilt selgem

„Järgmise aasta kevadeks peaks olema pilt selgem ka lähiaastate oluliste reformide osas, mis puudutavad väljakutseid nii töötervishoiusüsteemi kaasajastamisel kui ka tööõiguse, töökeskkonna, maksude ja sotsiaalkaitse reeglite kohandamisel tulevikutööks valmisoleku tagamisel,“ ütles peaminister.

Ta avaldas lootust, et ka kõik teised tööelu edenemisest huvitatud inimesed aitavad otsida vastust küsimustele: milline peaks olema tööelu, et sellest võidaksid kõik tööturu osapooled, kuidas saaks maksusüsteem seda kõige paremini toetada ning milliseid kokkuleppeid võiks selles osas sõlmida seadusi muutmata.

Kolmapäeval, 6. novembril Tallinnas toimunud tööinspektsiooni tööohutuse ja töötervishoiu alast rahvusvahelist konverentsi „Muutuste tuul tööelus“ korraldati Euroopa Sotsiaalfondi toel. Valitsuse liikmetest esines konverentsil ettekandega ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kes keskendus sellele, mil moel on Eesti tööturu muutustega kohanenud.