E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter märgib, et 2019. aasta on e-residentsuse programmi jaoks olnud murranguline. “Sõnastasime möödunud aasta detsembris koostöös erinevate valdkondade ekspertidega e-residentsus 2.0 uue strateegilise suuna, milleks on toetada e-residentide ettevõtete väärtuse kasvu. Selle eesmärgi elluviimine näitab juba esimesi tulemusi,” ütleb Vatter. Võrreldes möödunud aastaga on e-residentide loodud Eesti ettevõtete keskmine maksutulu kasvanud 30%.

Sel aastal on suurima panuse maksutulusse andnud info ja side sektor ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus, moodustades 35% ehk 3,8 miljonit eurot kõigist sektoritest laekunud e-residentide maksudest. Ühtlasi on e-residentide Eesti ettevõtete arv mainitud sektorites 2019. aastal suurenenud kolmandiku võrra. “E-residentsuse programm saab detsembris viie aastaseks. Alates programmi käivitamisest on huvi IT-sektoris tegutsemise vastu olnud suur. Eriti torkab silma programeerimisteenust osutavate e-residentide ettevõtete panus, moodustades koguni 81% info ja side sektorist laekuvast maksutulust,” toob Vatter välja.

Lisaks otsesele majanduslikule tulule, mis moodustub e-residentidelt laekuvatest maksudest ja riigilõivudest, on oluline ka e-residentsuse programmi kaudne tulu Eestile. See moodustub e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, e-residentide investeeringutest Eesti ettevõtetesse ja tulust, mille toovad e-residendid turismisektorisse. Samuti loob e-residentsuse programm riigile positiivset kuvandit rahvusvahelises meedias, mis aitab kaasa Eesti ettevõtete ekspordile.

Vatter kinnitab, et tulevikus pööratakse programmi majanduslikule mõjule üha suuremat tähelepanu. “E-residentsus peab kasu tooma võimalikult suurele hulgale Eesti inimestest. E-residentide loodud Eesti ettevõtete maksud annavad lisapanuse eelarvesse, leides kasutust hariduses, kultuuris ja sotsiaalhoolekandes. Need on valdkonnad, mille täiendava rahastuse nimel tasub pingutada,” sõnab Vatter.