“Me oleme kõik oma numbrid kolme aastaga kahe- või kolmekordistanud,” lausus ta. “Meil on täna veendumus, et selle strateegiaga on võimalik jätkata. Meie järgmise kolme aasta plaan näeb omakorda ärimahtude kahekordistamist. Arvan, et nii kiirest kasvu tegeva panga aktsia võiks olla hea investeerimisobjekt."

Kes peaks aktsiat ostma?

Me näeme täna, et Coopi näol on olemas strateegiline aktsionär, kes omab umbes 60 protsenti pangast. Aktsiapakkumise käigus kukub tema osalus alla viiekümne protsendi. Tahame, et meil tekiks järgmine kiht institutsionaalseid investoreid, kelle käes võiks olla kusagil paarkümmend protsenti aktsiaid, kellest igaüks omaks 1-5 protsenti pangast. Tahame, et kolmandik tulevastest Coop Panga aktsionäridest oleksid Eesti väikeinvestorid, kes võiksid osta aktsiat saja, tuhande, 5000 kaupa. Kui miski on Eestis inimestele nähtav, kohal, arusaadav, siis need on üle Eesti 330 Coop kauplust. Omada aktsiat, mille käekäiku sa oma kodu juures toimetades näed, sest kauplustes pakutakse ka lihtsamaid pangateenuseid, siis see võiks olla eeldus rahvaaktsiaks saamisel.

Miks peaks klient ostma just Coop Panga, mitte börsil olevate LHV või Siauliau bankase aktsiat?

Alguspunkt on õige. Nii LHV kui Coop Pank on kodumaisel kapitalil põhinevad pangad. Nad kuuluvad Eesti omanikele. Aga meie strateegiad on erinevad. LHV keskendub eelkõige noortele klientidele, investeerimisteenustele ja tehnoloogilistele arendustele, siis Coop Pank on kahe jalaga maas, me teeme lihtsamaid pangateenuseid, oleme integreeritud Coop kaupluste võrguga. Oleme LHV juhtidega rääkinud, et alustame ühest kohast, aga meie strateegiad lähevad kohe erinevat teed.