Röövib raha, rikub tervist ja on tuleohtlik. Puhastamata ventilatsioonisüsteemil on need kolm olulist miinust
Me kõik tõmbame ju vähemalt kord aastas tolmu diivani tagant ja kapi otsast. Millegipärast aga jätame selle tegemata oma kodu sellest osast, mis moodustab umbes 10% põrandapinnast: ventilatsioonitorustikust ja seadmest. Äärmuslikematel juhtudel ei puhastata süsteemi, mille eesmärk on tuua meile elutähtsat värsket õhku, kogu hoone kasutusajal. Kummaline, kas pole? Kuigi tootjad soovitavad ventseadmeid puhastada igal aastal, et tagada nende toimivus ja töökindlus.
Inimene veedab üle poole elust siseruumides, millest omakorda poole oma magamistoas. Korralik õhuvahetus aitab hoida inimest värske ja puhanuna. Sellise inimese tervisega seotud probleemid on harvemad, organism tugevam ja stressivabam. Tegelikult mõjutab tervist igasugune õhukvaliteet, oleme siis õues või toas. Kui väljas me ise väga palju ära teha ei saa, siis toas on kõik meie endi kätes – tegelegem siis sellega.
Milliseid ohte kätkeb endas must ventilatsioonisüsteem?
Suurenenud energiakulu kaasneb määrdunud ventseadme ja torustikuga paratamatult. Kuna sisenev õhk soojendatakse tänapäevastes soojustagastusega süsteemides sobiva toatemperatuurini, on äärmiselt oluline, kui tõhusalt seade seda teeb. Määrdunud soojusvahetiga ventseade ei ammuta väljuvast õhust piisavalt soojust ja nii peab sissetulevat õhku soojendama lisaks elektri või kuuma trassiveega, mis kasvatab aga märgatavalt energiakulu. Halvasti töötav ventilatsioonisüsteem võib haugata 30–40% kogu hoone energiatarbest. Seepärast on oluline, et seade oleks puhas ja filtrid õigeaegselt vahetatud.
Tervisele ohtlikuks muutub ventilatsioonisüsteem seal, kus leidub ohtralt kahjulikke saasteid ning mikroorganisme, nagu tolmulestad, bakterid, õietolm ja hallitusseened. Erinevate allergiate, astma või muude hingamisteede vaeguste all kannatajad tunnevad sageli, et kodus või kontoris on miski mäda, kuid ei oska ette kujutadagi, et selle taga on lihtsalt must ventilatsioonisüsteem. Seos aga on otsene ja selle kinnituseks on viidud läbi hulgaliselt väga põhjalikke teaduslikke uuringuid.
Tegelikku tuleohtu kujutavad endast puhastamata ventilatsiooniseadme küttekeha ehk kalorifeer, mille eesmärk on väljast tulevat õhku enne eluruumidesse suunamist soojendada, ja torustikku ladestunud tolm, mis võib tulekahju puhkemise korral kiirendada tule levikut. Just seetõttu võiks ventilatsioonisüsteemi puhastamise võtta plaani igal aastal. Siinkohal tasub ära märkida, et kui kasutate oma eramus, büroos, tootmises või korteris olevaid seadmeid muul viisil, kui seda näeb ette seadme tootja, ning kui selle tegevuse tagajärjel peaks tekkima tulekahju, võib kindlustusfirma lugeda selle hooletuse tõttu tekitatud kahjuks.
Viimane läheb vastuollu kindlustuse üldtingimustes välja toodud punktidega, mis näevad ette järgmist.
Mida tasuks teada enne päästeameti kontrolli?
Tuleohutuse seaduse kohaselt peab isik kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ning nõuetekohasust. Samuti rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Päästeamet kontrollib seadmetele ja paigaldistele esitatavate tuleohutusnõuete täitmist, sinna alla kuulub ka ventilatsioonisüsteemi hooldamine.
Standard ja puhastuse intervall: Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus“ näeb muu hulgas ette, et kahe puhastuskorra vahele ei tohi jääda üle 365 ööpäeva.
Professionaalselt kasutatavate köökide ventilatsioonikanaleid tuleb aga puhastada vastavalt kasutamise intensiivsusele.
- Vähemalt korra kvartalis, kui seadmeid kasutatakse 12–16 tundi ööpäevas.
- Vähemalt kord poolaastas, kui seadmeid kasutatakse 6–12 tundi ööpäevas.
- Vähemalt kord aastas, kui seadmeid kasutatakse 2–6 tundi ööpäevas.
Loe rohkem ventilatsiooni puhastamisest kodulehelt airsmile.ee!