KASULIK SELGITAB | Miks me vajame rohkem K-vitamiini ja millistest toitudest on seda võimalik saada?
Tihti ei meenu puuduolevatest vitamiinidest mõeldes K-vitamiin, mis on tegelikult meie tervisele väga oluline, kirjutab tarbijaväljaanne Consumer Reports.
"Vanemad inimesed, eriti vanemad mehed, tarbivad toiduga keskmisest vähem K-vitamiini," rääkis doktor Sarah Booth, Jane Meyer USDA toiduuurimise keskusest. Uuringud näitavad, et vähene K-vitamiini tarbimine põhjustab erinevaid vanusega kaasnevaid muresid nagu näiteks mõistuse teravuse vähenemine, südame tervis ja liikumisvõime vähenemine.
2019. aasta uuringus selgus näiteks, et kõrgema vitamiin K tasemega vanemad inimesed olid ka vanemas eas tõenäolisemalt füüsiliselt aktiivsed. Teises uurimuses selgus, et üle 65-aastastel, kellel oli organismis kõrgem vitamiin K tase sooritasid erinevaid kognitiivsusega seotud teste parematele tulemustele.
K-vitamiini on inimesel vaja vere hüübimiseks. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.
K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired ning neil võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed.
K-vitamiini puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 75µg. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid.
Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks:
- petersell jt maitseköögiviljad,
- hapukapsas,
- nõges,
- rooskapsas,
- spinat,
- nisuidud,
- lillkapsas,
- sojajahu,
- spargelkapsas,
- rapsiõli,
- kibuvitsamarjad,
- kapsas,
- nisukliid,
- kartul,
- kaer,
- mais,
- herned,
- oad.