Juriidiline vaatenurk pensionireformile: miks koheldakse sambaga mitteliitunud teistest halvemini?
Finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia tellis kahelt sõltumatult õigusnõustajalt kavandatava pensionireformi põhiseadusele vastavuse analüüsi. Nii Ellex Raidla kui ka Soraineni poolt eraldiseisvalt läbi viidud analüüsid jõudsid sama tulemuseni – neljapäeval valitsuses heaks kiidetud pensionireform tekitab segadusi näiteks inimeste võrdse kohtlemise põhimõttes.
Ellex Raidla vandeadvokaat Toomas Vaheri sõnul võib riigieelarvest kogujate sotsiaalmaksu arvelt pensionisambasse tasutud nelja protsendi osa väljamaksmine olla vastuolus võrdsuspõhiõigusega, sest toob kaasa teise sambaga mitteliitunud isikute ebavõrdse kohtlemise. “Miks saavad osad inimesed osa oma tasutud sotsiaalmaksust kasutamiseks kätte, teised aga mitte?” tõstatas Vaher küsimuse.
Soraineni partner ja vandeadvokaat Allar Jõks lisas, et ohus on ka teises sambas kogumist jätkata soovijate omandipõhiõigus. “Inimesed, kes teise sambasse kogutud raha välja võtta ei soovi või vähemasti ei soovi sellega kiirustada, võivad sattuda halvemasse varalisse olukorda. Kui reformi tulemusel peaks pensionifondidest lühikese aja jooksul raha välja võtma suur hulk inimesi, saavad esimesed lahkujad fondi osakud lunastada mõistlikel tingimustel, järjekorras järgmised ning viimased jäävad aga ebalikviidsete investeeringute sunnitud odavmüügi tõttu ebasoodsasse olukorda,” kinnitas Jõks. “Teisest pensionisambast lahkumise kulude ning varade väärtuse vähenemise riski jätmine nende kanda, kes kogumist jätkata soovivad, võib rikkuda kogumist jätkata soovijate õiguspärast ootust,“ tõi ka Vaher välja sama õigusliku probleemi.
Lisaks võib Vaheri sõnul teisest sambast esialgu välja võetava summa piiramine 10 100 euro tasemele rikkuda võrdsuspõhiõigust, sest kõiki sambast lahkujaid tuleks kohelda võrdselt. “Kuivõrd teisest sambast väljumise tulemusel võib muutuda inimeste sambas olevate vahendite väärtus, tuleks võimaliku võrdsuspõhiõiguse riibega kindlasti arvestada,” rääkis ta. Jõks kinnitas sama: “Eelnõuga kavandatud piirangu kohaselt ei saa need inimesed, kelle kogutud vara suurus ületab 10 100 eurot, enda raha kätte mitte korraga, vaid aasta peale jaguneva kolme osamaksena. See aga võimendab ohtu, et enam raha kogunute vara väärtus väheneb enne oluliselt, kui neil on võimalus see kätte saada.”
Jõks toob lisaks välja riski sotsiaalsele põhiõigusele. “Sõltuvalt teisest sambast lahkujate osakaalust võib pensionifondide tootlikkus väheneda kriitilise piirini, mille tulemusena ei suuda teine sammas koos riikliku esimese sambaga tagada teise sambasse jääjatele põhiseaduses ette nähtud sotsiaalseid õigusi. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise korral tuleb hinnata piisavalt põhiseaduses sätestatud üldise sotsiaalse põhiõiguse tagatust. Eelnõu seletuskiri sellist analüüsi ei sisalda,” sõnas ta.
Soraineni analüüsi kohaselt ei pruugi ka planeeritavate lahenduste elluviimiseks jääv aeg seaduse jõustumise ning eeldatavate väljamaksete tegemise vahel olla mõistlikult piisav ajaperiood kohanemiseks.
Mõlemad õiguslikud analüüsid on koostatud neutraalsena ega hinda pensionireformi kui sellise vajalikkust või riigi poolt tehtavaid poliitilisi valikuid, vaid lähtuvad juriidilisest vaatenurgast. Lisaks on mõlemal juhul analüüsitud vaid kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise ja raha välja võtmisega seotud aspektide vastavust põhiseadusega.
