Toomas Vaher: meil kui sõltumatutel õigusnõustajatel olid vabad käed pensionireformi eelnõu hindamisel
Reform kui selline on põhjustanud tuliseid debatte; erinevaid sotsiaalpoliitilisi ja majanduslikke argumente on reformi vastu esitatud palju. FinanceEstonia tellis Ellex Raidla advokaadibüroolt pensionireformi eelnõu põhiseadusele vastavuse analüüsi. Meil kui sõltumatutel õigusnõustajatel olid vabad käed hindamaks, mida me professionaalsete juristidena eelnõust arvame, ütles Ellex Raidla partner Toomas Vaher.
Jättes kõrvale küsimuse, kas reformi teha või mitte, analüüsisime seda, kas pensionireformi eelnõu täna heakskiidetud kujul on põhiseadusega kooskõlas. Me leidsime mitmeid olulisi võimalikke vastuolusid ja põhiseaduslike õiguste riiveid, mis tuleks eelnõust kõrvaldada muudatuste sisseviimisega eelnõusse. Kõige olulisemate probleemidena nägime järgmisi küsimusi.
4% sissemaksetest kogunenud summa väljamaksmine
II sambasse kogunenud raha koosneb 2% suurustest sissemaksetest isiku enda palgast, millele riik on lisanud omalt poolt sotsiaalmaksu arvelt 4%. Sihtotstarbeliselt lisatud 4% arvelt tekkinud summa väljamaksmine läheb vastuollu solidaarsussüsteemiga ja võrdsuspõhiõigusega. 4% osa ei ole isiku enda poolt sinna panustatud, selle väljamaksmine vabaks kasutamiseks peaks olema välistatud või peaks see summa liikuma hoopis tagasi riigile, et see lisada I sambasse ja arvestada lahkujale juurde I samba osakuid. Need inimesed, kes ei ole II sambaga liitunud, ei saa kuidagi “palgalisana” tagasi tema pealt riigile makstud sotsiaalmaksu.
II sambast väljujate ebavõrdne kohtlemine
Eelnõu teeb põhjendamatult vahet inimestel, kes on kogunud rohkem kui 10 100 eurot ja neil, kellel on vähem. Loomulikult on vaja tagada, et kogu raha ei liiguks II sambast välja korraga, kuid sellisel juhul peaks olema väljujad koheldud võrdselt ja osade kaupa väljamaksed peaksid olema seotud igale väljujale samasugustes proportsioonides hajutatuna samasugusele ajaperioodile.
II sambasse jääjate võimalik kahjustamine
II sambasse jääjate jaoks ei tohi minna olukord halvemaks, muidu kahjustataks nende õiguspärast ootust, et kogutud pensionisammas ei kaotaks väärtust lahkujate tõttu. Esiteks puudutab see väljumiskulusid, mis praegu jäävad sisuliselt jääjate kanda. Teine probleem puudutab liiga kiire väljumisega kaasnevat võimalikku fondide varade väärtuse langust, mis massilise lahkumise korral lööks valusalt jääjate pihta ja võimalik, et kahjustaks ka nende omandipõhiõigust. Probleemi võimaldaks oluliselt vähendada pikem ja sujuvam üleminekuaeg ning väljamaksete hajutamine, samuti kulude panemine väljujatele.
Ebapiisav kohanemisaeg
Seaduse jõustumise ja II sambast väljamaksete tegemise vaheline aeg ei pruugi olla piisav ja see riivab õiguskindlust ning ettevõtlusvabadust. Kõikidel pensionisüsteemiga seotud organisatsioonidel on vaja oma tegevus ümber korraldada ja valmistuda ka väljamakseteks, millega investeeringute tegemisel ei olnud arvestatud. Lisaks vajavad ettevalmistamist IT-süsteemid ja luua pensioni investeerimiskontode süsteem enne, kui tekib võimalus väljamaksete tegemiseks, vastasel korral ei ole võimalik realiseerida eelnõus ettenähtud alternatiivseid valikuid. Probleemi lahendaks pikem ooteaeg seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel.
