Kas USA börsil kaubeldavad fondid muutuvad taas Eesti investorile kättesaadavaks?
Euroopa Komisjon plaanib tuleval aastal muuta finantsturgude regulatsiooni Mifid II turureegleid ja seda vähem kui kolm aastat pärast panku, investoreid ja börse mõjutavate muudatuste juurutamist, kuna investoritelt ja regulaatoritelt on tulnud suur kriitikalaine, kirjutab FT.
Euroopa Komisjon vaatab läbi selliseid tehnilisi muudatuse teemasid nagu kulud, turuinformatsiooni jagamine, investorite kaitse ja väikeettevõtete analüüs.
Mifidi II seadus koosneb 1,7 miljonist tekstilõigust ning selle jõustumiseni läks aega seitse aastat. Eesmärgiks oli kaitsta rohkem investoreid, suurendada läbipaistvust ja konkurentsi Euroopa suurimatel kapitaliturgudel, kirjutab FT.
Seetõttu ei tohi Eesti investoritele enam pakkuda varem siin populaarseid USAs börsil kaubeldavaid fonde (ETFe) ja on vähenenud ettevõtete analüüside kättesaadavus. See kaitseb investoreid nende endi eest ja vähendab investorite valikuid.
Ametnikud peavad turuosalistega arutelusid, et mida muuta Mifid II kindlate teemade osas, rääkisid FT-le viis kõnelustega seotud allikat.
See pole haruldane, kui Brüsselis muudetakse finantsteenuseid puudutavat seadusandlust, kui need tekitavad soovimatuid tagajärgi. Näiteks on eelnenud aastatel ümbertehtud pankurite preemiaid ja väärtpaberistamist puudutavad reeglid. Mifid II hiiglaslik maht ja ulatus, käib närvidele tuhandetele kaeblevatele varahaldusfirmadele ja pankadele. Nende kulud on kasvanud, kuid investoritele pole see soovitud tulusid kaasa toonud. Kohati kardetakse, et see lööb Euroopa investeerimispangandust, andes sisuliselt osa ärist üle USA pankadele.
“Mifid II kehtestab liiga palju bürokraatiat nii investoritele kui pankadele,” ütles Saksamaa derivatiiviliidu DDV juht Hennig Bergmann.
Ka Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa finantsjärelevalvajad on kaevanud Mifid II üle.
Finantsteenuste poliitika eest vastutava Euroopa Komisjoni asevolinik Valdis Dombrovskis säilitab koha ka ametisse astuvas Euroopa Komisjoni koosseisus.
“Me oleme kogunud tagasisidet mitmetel teemadel nagu investorkaitse reeglite toimimise mõju ning väikese ja keskmise turuväärtusega ettevõtete analüüsimine,” ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja. “Püüame luua ühtset EL kauplemisplatvormi, et suurendada Euroopas kauplemise läbipaistvust.”
Aga see on järgmise Euroopa Komisjoni otsustada, kelle ametisse nimetamine on Euroopa parlamendis veninud.
Juunis Saksamaa rahandusministeeriumi avalikustatud Mifid II põhjalik ülevaade on avaldanud iseäranis suurt mõju Euroopa Komisjoni arvamusele.
Pangad, kiirkauplejad ja varahaldurid on kaevanud, et börsitasude osas on tulemas enam kui kümne protsendine hinnatõus.
Üks lahendus kõrgemate tasude vastu oleks ühtne andmete edastus nii aktsiate, börsil kaubeldavate fondide kui ettevõtete võlakirjade kohta.
Allikad rääkisid ka sellest, et kaalutakse eemaldada või piirata reegleid, mis sunnivad Euroopa Liidu investoreid kauplema Euroopa Liidus. Need reeglid on kõva kriitika all Ühendkuningriigi ja Šveitsiga vaidluste tõttu ning reeglite ülevaatamist pooldavad nii Prantsusmaa kui Ühendkuningriigi finantsinspektsioonid. Euroopa Komisjon pole soovinud seda teemat kommenteerida.
Brüssel pole olnud nõus avama diskussioonideks põhilisi Mifid II põhimõtteid, mida soovivad nii riikide valitsused kui pangad. Selle asemel loodetakse, et keskendutakse väiksematele ja konkreetsematele teemadele.
Saksamaa fondijuhtide organisatsiooni BVI juht Thomas Richter ütles septembris, et Mifid on lasknud eemärkidest kõvasti mööda ning Saksamaa rahandusministeeriumi analüüs on alles esimene samm muutuste tegemise suunas. “Nüüd tuleb leida liitlased Euroopa Komisjonis ja Euroopa parlamendis,” märkis ta.
