ÜLEVAADE | Eesti, Läti ja Leedu inimeste maksukoormus: kes peab oma palgalt riigile loovutama suurima osa

Maksude sisukohast on Balti riikides elanikest kõige paremas seisus eestlased. Meil on kõige väiksem maksukoormus ning palgad on lätlastest ja leedukatest kõrgemad. Lätlastel tuleb maksudena oma sissetulekutest riigile loovutada oluliselt suurem osa ning pärast maksude tasumist jääb lõunanaabrite rahakoti vähem raha, selgub Läti ajalehe Neatkarīga ülevaatest.

Ajaleht kirjutab, et kümne aasta taguses finantskriisis seisid kõigi kolme Balti riigi elanikud silmitsi sissetulekute vähenemisega: 2009. aastal vähenes inimeste brutotulu ehk palk ja muud sissetulekud enne maksude maha arvamist Leedus 6,8%, Eestis 5,5% ja Lätis 1,1%. Aasta pärast hakkasid palgad Eestis ja Leedus tõusma, kuid Lätis tuli ka 2010. aastal leppida 1,3% palgalangusega.

Läti ajaleht kirjutab, et aastatel 2000-2018 on sissetulek elaniku kohta olnud Eestis oluliselt kõrgem kui lõunanaabritel Lätis ja Leedus.
Viimasel kaheksal aastal on kolme riigi elanike keskmine aastasissetulek kasvanud keskmiselt 6%. Kõige kiirem kasv oli Leedus eelmisel aastal- 8,9%. Lätlaste brutosissetulek kasvas mullu tunamullusega võrreldes 8,2%, Eestis 7,2%.

Kuid elanike heaolu ei mõjuta ainult brutopalga muutus. Oluline on ka maksukoormus ehk milline osa sellest sissetulekust tuleb riigile loovutada.

Kõige madalam maksukoormus on Eestis. Maxima jaekompassi andmetel tuleb Lätis üksikul lasteta töötajal oma brutopalgalt riigikassasse loovutada 28,4%, Leedus 22,1% ning Eestis ainult 15%.

Euroopa Liidus on keskmine eraisiku maksukoormus 29,85%.