Rimi: me ei saa nii pea täiesti pakendivabaks. Enamus kliente pole valmis poodi oma ostukottigi kaasa võtma
Seltskond, kes soovib poekettidelt keskkonnasõbralikku käitumist, on küll väike, kuid nende hääl on tugev, tõdes Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats ADAPTERi koostööfestivali „Kõik söögiks!“ paneeldiskussioonis.
„Kliendid saadavad meile päris tihti kirju, kus toovad näiteid maailmas leiutatud loodussõbralike pakendite kohta,“ sõnas Katrin Bats. „Julgen kinnitada, et täna pole ühtegi sellist tootjat, kes ei mõtleks keskkonnasäästliku pakendi peale. Pakendiinnovatsioon on viimastel aastatel olnud väga kiire ning uusi lahendusi jõuab aina rohkem ka poelettidele. Küll aga ei saa me täiesti pakendivabaks nii pea, sest näiteks toidukauplustel on toidu müümisel väga karmid hügieeninõuded. Me peame vastutama selle eest, et toit ei põhjustaks inimesele tervisehäireid. Täna on aga endiselt plastikpakend parim hügieeni tagaja.“
Küsimusele, kas kliendid võiks hakata tulevikus oma tootepakendeid kassasse jätma nii nagu mõnes riigis täna juba tehakse, vastas Bats, et aastatepikkuse selgitustöö tulemusena ei ole enamus kliente siiski valmis poodi oma ostukottigi kaasa võtma. „Selline mõte võib olla Rimi poolt tehtav, ent ma ei näe selleks klientide valmisolekut,“ arvas Bats, „praegu on nii-öelda taaskasutajate osakaal veel väga väike.“
Toidu raiskamise osas tõi Katrin Bats välja, et kõige suuremad raiskajad on Eestis kodumajapidamised, mitte jaekauplused. „Meie oleme äriettevõte, meie eesmärk on toit ära müüa, seetõttu ajame taga iga numbrit. Oleme investeerinud palju tellimissüsteemidesse, et mahakantava kauba hulk oleks võimalikult väike. Samuti on Rimis kasutusel tehnilised lahendused, mille abil saab realiseerimiskuupäevale lähenevad toidukaubad ruttu üles leida ning alla hinnata.“
Suurketi esindaja hinnangul on neil pidevalt korraga töös mitu projekti, et toidu mahakandmist vähendada. Ta jättis õhku kahtluse, et ilmselt pole enamikes kodudes hetkel ühtegi ideed või arutelu, kuidas seal toidu raiskamist vähendada. „Ometi on uuringute järgi suurim toiduraiskamine, koguni 70%, nii Eestis kui ka Euroopas just meie kodudes,“ tõdes Bats.
„Rimil on ka head kontaktid Toidupangaga,“ märkis Katrin Bats. „Talupoja mõistus ütleb, et kui näiteks külmaahel on katkenud, siis võiks ruttu võtta ühendust Toidupangaga ja anda riknemisohus kaup neile, kuid kahjuks pole see alati lubatud. Paika on pandud ranged reeglid, mida me tohime annetada ja mida mitte.“
