Kerkivad aktsiahinnad varjavad maailmamajanduse tegelikke probleeme
Oktoobri algusest kerkinu aktsiahinnad annavad tunnistust sellest, et investorid on juba uue aasta oodatava kasvu aktsiahinda sisse arvestanud. See tõus on aga enneaegne: kaubandussõjas ei ole onud läbimurret, Hiina majandus aeglustub, Brexit on jätkuvalt segane ning kätkeb endas riske, tootmine stagneerub ning väljaspool USAd on keskpangad suurema soa oma laskemoonast juba ära kasutanud, kirjutab Briti majandusleht Financial Times toimetuse arvamusena.
Maailmamajanduse ees seisvad probleemid ei ole kuskile kadunud, need ootavad jätkuvalt lahendamist ja need probleemid võivad veelgi hullemaks minna, märgib majandusleht.
Euroopa Keskpanga ning USA keskpanga Föderaalreservi majanduse turgutusmeetmed ning positiivsed kuuldused selle kohta, et USA president Donald Trump Hiina tollimaksudega tagasi tõmbab, on investoreid veennud, et maailm suuda siiski järsku majanduslangust vältida. See kergendus aitas S&P 500 indeksil kerkida eelmisel nädalal rekordkõrgusele, samas kui Saksamaa Dax30 on oktoobri algusest kerkinud 7%, samuti Itaalia peamine indeks. Prantsusmaa CAC40 on tõusnud 4%.
Majandusleht märgib, et USA ja Hiina kaubandussõjas ei ole mingit kindlat arengut toimunud. Vastupidi, Donald Trump ähvardas tariifidega, kui kokkulepet ei suudeta lähiajal sõlmida. Hiina fikseeritud tulumääraga väärpaberite investeeringud on sel aastal onud viimase kahe aastakümne kõige madalamal tasemel, mis maalib pildi arvatust suuremast aeglustumisest.
Ja kui olukord ka paraneb , siis kaubanduspinged on juba oma kahju tekitanud. Nii on USA tippjuhid avaldanud arvamust, et kapitalikulutused aasta viimases kvartalis aeglustuvad veelgi. Kolmandas kvartalis olid investeeringud juba olnud viimase kahe aasta kõige madalamal tasemel.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson on küll valmis treinud tema parteid rahuldava EList lahkumise leppe, kuid ei ole absoluutselt mingit garantiid, et üldvalimised selle saaga lõpetavad. Briti poliitika on kõikuv ning Johnson on öelnud, et kui ta valimised võivad, ei kavatse ta üleminekuperioodi juulis pikendada, avades sellega järjekordse võimlause probleemide kuhjumiseks ning tõsiste kaubandusprobleemide riski.
Erinevad indikaatorid ei lähe küll kehvemaks, kuid ei näita ka mingit paranemise märki. Eelmisel nädalal avaldatud andmetest nähtub, et Jaapani majanduskasv oli kolmandas kvartalis aasta kõige kesisem, samas kui Saksamaa ja Suurbritannia suutsid majanduslangust vältida, näidates mõlemad imetillukest kasvu.
Valitsuskulutuste debatt on küll pöördunud, kuid pole eriti märgata, et fiskaalturgutus suudab monetaarse asemele asuda. Lõuna- Korea rahandusminister hoiatas, et riigi rekordilised eelarveturgutused ei ole suutnud majandusele valitsuse loodetud mõju avaldada. Ja Saksamaa flirdib karmide laenupiirangute hülgamisega.
Kokkuvõttes ongi keskpangad ainus kasvu toetav sammas. Euroopa ja USA keskpankurid on sisse viinud turgutusprogramme. Föderaalreservi intressikärbe on aidanud investorite usaldust taastada ning ka endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi otsustas viimasel keskpanga nõukogu koosolekul varaostuprogrammiga taasalustada. Euroopas ei ole siit enam eriti kuskile edasi minna. Suvised murenoodid ettevõtete kõrgete võlatasemete pärast on küll vaikinud, kuid seda pigem seetõttu, et uus odav ning lihtsamalt saadav raha on peale tulnud, mitte seetõttu, et riskid oleksid kuskile kadunud.
Aktsiahindade tõus on kaitsetu. Kuna turvalisemad varad tootlust ei paku, ei olegi investorite peale aktsiate oma raha kuskile panna. USA ettevõtete kasumid järgmisel aastal tõenäoliselt eriti ei kasva. Kui see niimoodi läheb ning loodetud taastumine ei toimu, võivad aktsiaturud suure kukkumise teha.
