Enne kuuri või kõrvalhoone ehitamist tuleb pöörduda kohaliku omavalituse poole
Ka vaba ehitustegevuse alla kuuluvate väikeehitiste, nagu näiteks aiamaja, kõrvalhoone või kuur, püstitamisel tuleb igal juhul pöörduda omavalitsuse poole, tõhutab Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond.
Ehitusseadustiku järgi kuuluvad vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalikud hooned, mis on ehitisealuse pinnaga 0-20 ruutmeetrit ja kuni viis meetrit kõrged. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega- luba (siit ka mõiste vaba ehitustegevus), ent see ei tähenda reeglitest vaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ja tuleohutusnõuetega.
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnul tõlgendavad inimesed „vaba ehitustegevuse“ mõistet oma äranägemise järgi.
Igasugune ehitustegevus tuleb kooskõlastada
„Kui ehitise jaoks ei ole selle suurusest tulenevalt tarvis taotleda ehitusluba või ehitusteatist, siis kõigi ohutusnõuete ja planeeringutega peab ehitustegevus ikkagi kooskõlas olemas. Seda, kas see nii ka on, saab hinnata omavalitsus, kellel on ülevaade konkreetses ehituspiirkonnas kehtivatest planeeringutest,“ selgitab Koppel.
Oma suva järgi ehitamine toob kaasa mitmeid probleeme. Näiteks ei osata aiamaja või kuuri rajamisel arvestada tuleohutuskujaga. Tuleohutuskuja tähendab seda, et kahe hoone vahele peab jääma vähemalt 8 meetrit. See on tuleohutuse tagamiseks vajalik distants.
Samuti ei küsita aianurka abihoonet püsti pannes naabri arvamust. Vaba ehitustegevuse puhul seda kohustust küll ei ole, ent naabri informeerimine ja temaga arvestamine hoiab ära mitmed hilisemad probleemid.
Arvestada tuleb naabriga
„Kui rajatav hoone on viis meetrit kõrge, siis mõjutab see olulisel määral ka elu naaberkinnistul. Või kui näiteks ehitatava abihoone katuse kaldenurk on selline, et vihmavesi jookseb kõik naabri hoovi, siis on selge, et see ei ole just heanaaberlik käitumine,“ märgib Koppel.
Muinsuskaitsealal oma aeda väikehoonet ehitades tuleb kinnistuomanikul taotleda muinsuskaitseametilt selleks luba. Miljööväärtuslikul alal peab rajatav ehitis olema antud piirkonda sobiva lahendusega. Maapiirkonnas tuleb inimestele vahel üllatusena, et veekogude äärsed alad on ehituskeeluvöönd ja jõe või mere äärde ei tohi omavoliliselt isegi mitte pisikest saunamaja püsti panna.
Omavalitsusega kooskõlastamata jäänud vaba ehitustegevuse tagajärgede eest kannab vastutust kinnistuomanik. Tuleohutusnõudeid või planeeringuid mitte arvestav ehitis on ebaseaduslik. Kui puuduste kõrvaldamine on võimatu, tuleb ebaseaduslik ehitis lammutada.
Pärnu linnas tuleb selliseid juhtumeid ette paar-kolm korda aastas.
