Keskmise eestlase teise pensionisamba säästud on täna 6300 eurot: selle numbri sees on nii pensioniajaks mitukümmend tuhat eurot säästnud kui ka paarisajaste säästudega inimesi. Teise sambasse kogutud summa mediaan on täna 4500 eurot, mis tähendab, et pooltel teises sambas osalejatel on kogutud sellest summast vähem ja pooltel rohkem.

Pensionil olemise aja pikkusest lähtudes on see summa üsna madal. Jäädes selle summaga täna pensionile, saame igakuiseks pensionimakseks 22 eurot. Peab siiski arvestama, et mediaani kujundavad nii noored, kes on tööl käinud vaid mõned aastad kui ka väga palju vabatahtlikult liitujaid, kes nüüd juba teise samba väljamakseid saavad ja kellel kogumise aeg oli suhteliselt lühike ja sellepärast ka summa väike.

Levinuim väljamakse liik on praegu fondipension, mis tähendab, et pensionikontol olevate osakute arv väheneb vastavalt igakuisele väljamaksele ja jõuab varem või hiljem alla mediaani. Kõik need inimesed mõjutavad statistikat ning moonutavad üldist pilti tegelikust tagasihoidlikumaks.

Keskmisest kõrgemat palka teenivate inimeste riiklik vanaduspension saab olema kasin

Pensioni piisavust hinnatakse sageli selle järgi, kui palju moodustab esimene pension viimasest palgast. Loetakse, et piisav pension on 65-70 protsenti viimasest palgast. Inimene, kes saab enne pensionile minekut tugevalt alla keskmise või isegi miinimumpalka, hakkab pensionile jäädes saama pensionit, mis moodustab märkimisväärse osa tema viimasest palgast. Koos mõnekümne eurose teise samba väljamaksega võib see vabalt küündida piisavaks peetava kahe kolmandikuni või seda isegi ületada. Hoopis viletsam vanaduspensioni väljavaade on keskmist ja üle keskmist palka teenival inimesel, kes võis teenida mitu korda üle miinimumpalga, kuid kelle riiklik vanaduspension on madalapalgalise inimese vanaduspensioniga sarnaselt väike.

Pensionisambad on maksusoodus viis raha kogumiseks

Teine ja kolmas sammas on üle keskmist palka teenivate inimeste jaoks hea valik. Investeerimine mõlemasse sambasse toimub maksuvabalt. Kui kolmanda samba sissemakselt saab tasutud tulumaksu järgmise aasta alguses tagasi, siis teise samba sissemakse ongi kohe maksuvaba. Samuti annab käimasolev reform teisest sambast palju vabamad väljamakse võimalused kui seni võimalik oli ning vanaduspensionieas tehtud väljamaksed saavad kolmandale sambale sarnaselt soodsama tulumaksumäära või täieliku tulumaksuvabastuse pikemaajalistele regulaarsetele väljamaksetele.

Teine sammas on algusest peale olnud kõige soodsam rahakogumise viis tänu sotsiaalmaksu laekumisest lisandunud riigipoolsele osale, niinimetatud neljale protsendile. Ahvatlevat sissemaksete poolt on kuni tänaseni „kompenseerimas“ võrdlemisi jäik väljamaksete süsteem, mille põhilised piirajad on väljamaksete range regulaarsus ning väljamakselepingu sõlmimisega mõnel juhul pensionivara pärandamisvõimaluste äralangemine. Kavandatav seadusemuudatus eemaldab selle probleemi ning järele jääb maksuvabade sissemaksetega, riigipoolse tugeva panusega, likviidne ning pensionieas madalalt maksustatud teine sammas. Koos langustrendis valitsemistasude ning sügisel turule tulnud aktsiapensionifondide pikaajaliselt inflatsiooni ületava tootluspotentsiaaliga on teine sammas pensionikogumiseks parim võimalik variant tööl käivale inimesele, kes ise investeerimisega tegeleda ei oska või ei soovi.