Marje Josing aktsiisitõusuga kaasnenud piirikaubandusest: ükski meede ei ole maksimumini viies hea
“2015. aastal tehti Eestis majanduslikult paar väga rumalat otsust. Läbi aktsiisi tõstmise on võimalik muuta inimeste ostukäitumist ja tarbimisharjumusi, kuid avatud turu tingimustes (Euroopa Liit - toim.) ei ole võimalik kehtestada aktsiisiga piiri tarbimisele,” rääkis Eesti konjuktuuriinstituudi juht Marje Josing täna toimunud Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud alkoholikonverentsil “Vabadus on vastutus”.
Josingu sõnul on mõistlikul tasemel alkoholiaktsiisi tõstmine mõistlik, kuid kui seda teha liiga järsult suurendab see piirikaubandust ja salaturgu. “Ükski meede ei ole maksimumini viies hea,” lisas ta.
Seetõttu peab konjuktuuriinstituut viimasel ajal Josingu sõnul uurima ka uut alkoholi gruppi - välismaalt ostetud alkoholi. “Eelmisel, 2018. aastal oli välismaalt ostetud alkoholi kogus kõige suurem, 3,3 liitrit täiskasvanud elaniku kohta,” tõdes Josing.
Alkoholiaktsiisi tõstmine tõi endaga Josingu sõnul kaasa ka suure tähelepanu alkoholile ja alkoholiaktsiisile, mis Josingu sõnul mõjus selliselt, et teema oli kogu aeg inimestel meeles. “Loodame, et see olukord on nüüd normaliseerumas,” lisas ta.
Viimase aja trendidest on Josingu sõnul positiivne see, et kange alkoholi mahud on tarbimises hakanud vähenema. “Alkoholi puhul pole suurt vahet, kas on tegemist kange või lahja alkoholiga. Küll aga on käitumise poolelt kange alkoholi koguste vähenemine positiivne, sest see vähendab õnnetuste arvu, mis on seotud liigses joobes olemisega,” rääkis ta.
