E-residentide loodud Eesti ettevõtete arv ületas 10 000 piiri
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatteri sõnul on enim ettevõtteid registreeritud IT-sektoris ja ärikonsultatsiooni valdkonnas. “Suur hulk e-residentide ettevõtteid keskenduvad tarkade töökohtade ja kõrge lisandväärtuse loomisele. E-residentsus pakub globaalsel turul tegutsejatele unikaalset võimalust juhtida oma ettevõtet asukohast sõltumatult. See teeb Eestisse ettevõtte loomise atraktiivseks ka Euroopa Liidu kodanike seas, kuna ka liikmesriikides on kaugettevõtluse võimalused märksa piiratumad,” ütleb Vatter. 50% Eesti ettevõtte loonud e-residentidest on Euroopa Liidu kodanikud.
E-residentide loodud Eesti ettevõtete tegevusvaldkondade ring laieneb pidevalt. Näiteks tasuvad siin makse paljud e-residendid, kes tegutsevad metsa- ja põllumajanduse, tervishoiu, kaubanduse või hariduse valdkonnas. “See tähendab, et e-residentsuse programm suudab rahuldada erinevates majandussektorites toimetavate ettevõtjate vajadusi,” sõnab Vatter.
E-residentide asutatud Eesti ettevõtete arvu kasv on teinud hüppelise tõusu kahel viimasel aastal, mille jooksul on neid loodud üle 7000. Vatter rõhutab, et samas analüüsitase ka e-residentide ettevõtete panust Eesti riigieelarvesse. “Võrreldes möödunud aastaga on aktiivsete ehk Eestis makse tasuvate e-residentide ettevõtete arvu kasv olnud 58%. Neilt laekuv raha leiab kasutust näiteks hariduses, kultuuris ja sotsiaalhoolekandes, tuues otsest kasu Eesti inimestele,” ütleb Vatter.
Möödunud aasta detsembris koostöös erinevate valdkondade ekspertidega sõnastatud e-residentsus 2.0 strateegia seadis eesmärgiks toetada e-residendi staatusega isikute hulga suurendamise asemel hoopis e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete väärtuse kasvu ja uus strateegia näitab juba tulemusi. “Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, on e-residentide loodud Eesti ettevõtete keskmine maksutulu aasta jooksul kasvanud 30%,” ütleb Vatter.
Tema sõnul on viie aastaseks saav e-residentsus pälvinud laialdase rahvusvahelise tuntuse ja usalduse. “Täna näeme selgelt, et taotlus e-residentsuse saamiseks esitatakse kindla eesmärgiga alustada äritegevusega,” toob Vatter välja. Lisaks on Eestisse makse tasuma hakanud e-residendid, kes registreerisid oma ettevõtte juba mitu aastat tagasi, kuid kelle ettevõtte käivitamine seni viibis. “Äriideede küpsemine võibki võtta aastaid. Saame tunda rõõmu, kui need lõpuks realiseeruvad ja Eesti inimesed laekuvast maksutulust osa saavad,” ütleb Vatter.
