Kuigi veel ei ole teada, kui palju on suurärimees nõus merekindluse eest välja käima – ta ise viitas kolmapäeval Ärilehele, et see oli alghinnast ehk 4,5 miljonist veidi suurem summa –, on kindel see, et hoone ise nõuab ka korda tegemiseks väga korralikku rahasüsti. Kinnisvaraeksperdid on öelnud, et arvestada tuleb kümnete lisamiljonitega.

Selleks, et müügitehing lõpuks ka toimuks, peab veel pakkumise heaks kiitma Riigi Kinnisvara AS (RKAS). See peaks toimuma millalgi detsembris, kui avalikustatakse ka pakkumise maksumus. Pärast seda läheb kuni kaks kuud lepingu sõlmimiseni ehk kõige varasemalt on Patarei vanglal uus omanik järgmise aasta jaanuari lõpust.

RKASi kommunikatsioonijuhi Mariliis Sepperi sõnul jäid nemad rahule ka sellega, et laekus vaid üks pakkumine. „Tegemist on suure, nõudliku ning keerulise objektiga, millele on antud tingimustel võimalikke pakkujaid vähe,” põhjendas ta.

RKAS-ile teadaolevalt kaalus kuni viimase hetkeni pakkumise esitamist veel vähemalt üks pakkuja. „Loodame, et Patarei saab hea omaniku,” ütles Sepper.

RKAS pani Patarei merekindluse müüki eesmärgiga leida ostja, kes on valmis ja võimeline korrastama seda kui olulist mälestist ning arendama ala välja Tallinna linnale ja Kalamajale olulise piirkonna ja tervikkeskkonna.

RKAS on lubanud tulevast omanikku Patarei restaureerimisel ja arendamisel igakülgselt toetada. Müügis on kolm merekindluse kinnistut: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30 ja Vesilennuki tn 4.

Oma nägemuse sellest, milline Patarei vangla võiks tulevikus välja näha, on pakkunud ka arhitekt Martin Aunin.

Patarei merekindlus asub omanäolises ja arenevas Põhja-Tallinnas. Ainulaadse arhitektuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega merekindlus on äratuntav nii maalt kui merelt. Tegemist on ajaloolise hoonekompleksiga Tallinna merepiiril, mille ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena