Kombuchast rääkides on kõige lihtsam öelda, mis ta EI ole. See pole eriti odav. Seda pole eriti palju uuritud. Paljude arvates pole see ka eriti maitsev, aga hipsterid armastavad seda! Tegelikult pole kombucha midagi uut, vaid tegemist on vana hea tuttava teeseenejoogiga, mis mida nüüd ka poodides ja trendikamates kohvikutes müüakse. Poes saab odavama pudeli kätte veidi rohkem kui kahe euroga, söögikohas tuleb selle eest välja käia vähemalt kaks korda rohkem.

Eestis on see kindlasti tõusev trend. USAs toimus kombucha-plahvatus juba 2010, meil on viimased paar aastat olnud jõuline tõus,” räägib mjuk kombucha looja Britta Nool.

Lisaks sellele, et kombucha on väga popp, pidavat ta olema ka väga tervislik. Kombucha armastajad, tootjad ning mõned toiduraamatute autorid ülistavad teeseenejooki taevani.

Imejoogi lubaduste hulka kuuluvad tugevam immuunsüsteem, mürkide väljutamine, parem seedimine, vähem ärevushäireid ning iga päev teeseenejooki juues ei pidavat talvel ka haigeks jääma.

Leidub tootjaid, kes usuvad oma joogi headussesse nii väga, et ei pea paljuks seda ka probiootiliseks nimetada. Kuivõrd vastavaid uuringuid aga tegelikult tehtud ei ole, siis Euroopa Toiduohutusamet selliselt oma jooki reklaamida ei luba.

Kombuchas on küll piimhappebaketrid, mis võivad olla väga head, aga mingeid uuringuid ei ole tehtud. Keegi ei tea, mida need bakterid meie sees teevad ja kui palju neid pärast soolestikku ka püsima jääb,” selgitab Toidu-ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse fermentatsioonispetsialist Rain Kuldjärv “Laserile”.

Kas kombucha tervislikkus on siis lihtsalt haip?

Kombucha pole MMS. Ta ei ole pseudojook. Hapendatud joogid on üldjuhul head meie tervisele, lihtsalt tõestust ei ole,” sõnab Kuldjärv.

Kuidas Eestis kombuchat toodetakse ning mismoodi endale poest päris oma teeseen saada, näeb juba täna õhtul kell 20:00 TV3 saates “Laser”.