Eurotoetuste kasutamise lepingud on sõlmitud 80% mahus
Tallinnas kohtusid Euroopa Komisjoni esindajad struktuuri- ja investeerimisfondide aastakoosolekul Eesti ministeeriumide ja toetuste rakendusüksuste esinejatega, et vaadata üle programmide rakendamise senine edenemine.
“Euroopa Liidu toetused on Eesti arengut märgatavalt tagant tõuganud. Eesti liitumise ajal 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutulu elaniku kohta 54 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aga möödunud aastal oli see juba 81 protsenti. Võib öelda, et Eesti näitel on hästi toiminud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on aidata järele madalama elatustasemega piirkondi,” ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. “Samuti on oluline, et oleme majanduslanguse aastatel saanud kasutada Euroopa Liidu toetusi kiirendatud mahus ja muutunud olusid arvestades, et majandustsükli kõikumisi tasandada. Selline paindlikkus toetuste kasutamisel on meid samuti aidanud ning säärased võimalused tuleks ka edaspidi säilitada.”
“Eesti on olnud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel edukas. Mul on hea meel, et Euroopa Liidu toetuste abil on Eesti elanike vajadustele vastu tuldud,” ütles Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti, Läti, Leedu ja Soome üksuse juht Angela Martinez Sarasola. “Oleme alustanud dialoogi liikmesriikidega perioodi 2021–2027 kavandamiseks. Hindame tugevat partnerlust ühiskonnaga: iga Eesti elanik peab saama sõna sekka öelda, millist tuleviku Eestit soovib ja kuidas ka Euroopa Liidu toetustega selle saavutamisele kaasa aidata.“
Viimase vahehindamise järgi on 2023. aastaks seatud toetuste kasutamise mõju eesmärkide saavutamine tõenäoline. Eesti on sõltumatute ekspertide hinnangul Euroopa Liidu struktuuritoetuse kasutamisel õigel teel. Euroopa Liidu toetus on aidanud muu hulgas suurendada tööhõivet, parandada inimeste tervist ja arendada elukeskkonda.
2020. aasta riigieelarve eelnõu järgi on välistoetuste kasutamist järgmiseks aastaks kavandatud kokku 1,046 miljardit eurot, mis on eelarve mahust kokku 9,3 protsenti. Tänavu on riigieelarves kavandatud välistoetusi 1,025 miljardit eurot ehk 9,1 protsenti eelarve mahust. Välistoetustest 58 protsenti tuleb struktuurivahenditest ehk Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Sotsiaalfondist ning 13 protsenti Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
