KUULA | Kuidas on Eestis võimalik pidada erakooli?
Podcastis "Luup" on külaliseks Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori tegevjuht Kristjan Oad, kes räägib sellest, kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada - tingimustes, kus suur osa kõrgharidusest on tasuta.
„Õnneks oleme Eestis aru saanud, et haridus on meie jõukuse allikas. Haridussüsteemist ei saa mõelda, et see on koht, kuhu saame noored jalust ära saata. Tuleb mõelda, et see on koht, kus avatakse inimeste potentsiaal, et nad tulevikus targa tööga Eesti rikkaks teeksid või siis jääb potentsiaal avamata ja me oleme siin keskmike seas,“ rääkis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
„Kuna meie konkurendid on suuremad, tuntumad, rikkamad, pankurite kindlad ja pakuvad oma teenust tasuta, siis need vähesed erakõrgkoolid, kes veel on alles jäänud, me peame pakkuma väga head asja, mida inimestel on vaja. Vastasel juhul küsides õppemaksu üldise tasuta kõrghariduse olukorras me ju ei saaks tegutseda,“ arutles Oad. „Saame pakkuda erakõrgharidust väga vähestes valdkondades, kus inimestel on maksejõudu, kus õppija on väga teadlik ja nõudlik ning hindab kui kool õppija mugavuse ja hariduse kvaliteedi ja ennekõike praktilisuse pärast pingutab. Ega erakõrgharidusel praegu kerged ajad ole.“
Küsimusele, miks peaks inimene valima Eestis erakõrgkooli, vastas Oad: „Noored lähevad tasuta õppesse olukorras, kus nad veel täpseltki ei tea mida nad tahavad õppida või soovivad ühe semestri teha hoopis välismaal ülikoolis, siis on see igati hea lahendus, kuigi mida annab selline haridus tööelu mõttes, on ise küsimus. Samas, kui inimene soovib ümber õppida või käia töö kõrvalt koolis, siis praegu pakuvad erakõrgkoolid paremat mudelit,“ kinnitas Oad.
„Vaatamata sellele, et erakõrgkoolid on küll väikesed ja eelkirjeldatud keerulises konkurentsiolukorras, kipuvad nad just olema need, kes toovad turule õppekavasid, mille järgi on nõudlust ja mida suured ja avalik-õiguslikud ülikoolid ei paku või veel ei paku. Tooksin meie kooli näitele arvutidisani eriala, mis sai just nüüd nelja-aastaseks ja millel läheb väga hästi ja meil on palju üliõpilasi.“
Üldist haridusmaastikku kommenteerides ütles Oad, et õnneks oleme Eestis aru saanud, et haridus on meie jõukuse allikas. „Haridussüsteemist ei saa mõelda, et see on koht, kuhu saame noored jalust ära saata. Tuleb mõelda, et see on koht, kus avatakse inimeste potentsiaal, et nad tulevikus targa tööga Eesti rikkaks teeksid või siis jääb potentsiaal avamata ja me oleme siin keskmike seas.“
