Konkurentsiamet hakkab tulevikus pahatahtlikke pankrotipõhjustajaid jahtima

Justiitsministeeriumis valmiva eelnõu kohaselt hakkab tulevikus võlgniku ja tema lähikondsete tegevust uurima konkurentsiameti juurde loodav maksejõuetuse teenistus, kirjutab ERR.

Suur osa pankrotimenetlusi raugeb, ilma et pankrot oleks välja kuulutatud ning pahatahtlikult pankroti põhjustanud isikud jäävad vastutusele võtmata.

Kuna kehtiv kord Eestis ei ole taganud vähese või puuduva pankrotivaraga võlgnike puhul piisavat maksejõuetuse põhjuste uurimist, saab kahjustada ka lepinguliste suhete aus läbiviimine. Seepärast soovib riik teha midagi täiendavat, et suunata ettevõtjaid õiguskuulekalt käituma.

"Pika analüüsimise ja kaalumise tulemusena tegi justiitsministeeriumi juurde kuuluv maksejõuetuse revisjoni töörühm ettepaneku lahendada probleem sellega, et luua ka Eestis maksejõuetuse teenistus," rääkis justiitsministeeriumi eraõiguste talituse nõunik Kristiina Padu ERR-ile.

Sarnane süsteem on tema sõnul kasutusel Soomes, kus pankrotiombudsmani institutsioon loodi juba 1995. aastal.

Padu märkis, et kui pankrotimenetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata, jäävad välja selgitamata maksejõuetuse põhjused, vastutusele võtmata pahatahtlikult pankroti põhjustanud isikud ning ebaseaduslikult võõrandatud vara jääb pankrotivarasse tagasi toomata.

"Kannatada saavad nii konkreetsed võlausaldajad, kelle nõuded jäävad rahuldamata kui ka majanduskeskkond tervikuna," sõnas ta.

Ministeeriumi nõunik lisas, et pankrotimenetlus on seotud ka avaliku huviga parandada üldist ärimoraali ja lahendada maksejõuetus kiiresti ja korrektselt.

Maksejõuetuse teenistus on plaanis luua konkurentsiameti juurde ja eelnõus on tehtud ettepanek, et seal asuks tööle viis inimest: teenistuse juht, kolm juristi ja üks tehniline töötaja.

Loe pikemalt ERRist.