Eksperdid on Narva maantee alguse puhul öelnud, et sinna ehk ei sobigi toidukohad. Pigem võiks see olla näiteks luksuskaupade tänav. Inimesed kiirustavad neist kohtadest mööda, kas hommikul tööle või õhtul koju tagasi. Neil ei ole aega sööma minna. Parkimisvõimalust seal ka ei ole. Samas on juba mitu aastat selles ettevõtteid neelavas oaasis tegutsemas pealtnäha eriti lihtne toidukoht - pontšikubaar. Astud sisse, õli ja magusa sõõriku lõhn lööb ninna ning vähem kui nelja euro eest saad 10 auguga pirukat. Tüüpiline pilt selles toidukohas on vanem inimene või koolilaps, ees üks-kaks pontšikut ja karastusjook või kohv.

Vaatamata odavatele toodetele seisab aga pisike kohvikuke vapralt ja vaatab, kuidas ümberringi tulevad ja lähevad teistsuguse kontseptsiooniga kohad. Kui lähemalt vaadata, siis selgub, et selle vapra kohvikukese suurosanikuks (75%) on huvitava taustaga mees.

Serbia juurtega mees

Igor Grojici nimi ei pruugi tavalisele inimesele midagi öelda, aga merendusringkondades on nii tema kui poeg Zoran teada nimed. Nimelt on isa-poeg pikka aega omanud kuulsast aurulaeva Admiral.

2017. aastal kirjutas meestest ja aurulaevast loo Linnaleht. Seal kirjeldab Igor, kuidas ta 90ndate aastate alguses Bekkeri sadamast laeva ostis, kolme-nelja Žiguli raha eest. Purjesportlase taustaga mees ei osanud toona öeldagi, miks ta vanaraha hinnaga puksiiri ostis.

Muide, mees pani kunagi aluse Admirali merepäevadele, millest on välja kasvanud Tallinna Merepäevad.

Pontšikuäri käekäik

PLG Toitlustamine OÜ, mis pontšikubaari peab, oli varem aurulaev Admirali restoranipidajaks ehk juriidiliseks kehaks. 2015. aastal oli ettevõtte müügitulu 94 605 eurot, aasta hiljem pea 24 000 euro võrra väiksem. 2017. aastal kukkus käive juba 58 000 euro lähedale. Kahjum on aga samas vähenenud 3941 eurolt 1392 eurole. 2018. aasta majandustulemusi ei ole ettevõte avaldanud.

Admirali ajalugu

Rohkem kui 60 aastat tagasi valmis Leningradis aurupuksiir „Admiraltejets". Kuigi 1989. aastal oli kavas alus Tallinnas vanarauaks lõigata, sai vana laev uue omaniku ja elu ning nimetati ümber „Admiraliks". Seilati Soome, Saksamaale ja mujale. Mitu aastat oli „Admiral" Peterburis, kus varustas auruga ristlejat „Pjotr Veliki". Hiljem ehitati vana puksiir ümber salong-aurikuks ja töötas ujuvrestoranina. Praegu seisab aurulaevade ajastu elav näide Tallinnas, Admiraliteedi basseini kai ääres.

Loe pikemalt ka Linnalehe loost.