Brewer selgitab esmalt, kuidas meie käitumine toimib. Nii on tema sõnul preemial tugineva õppimisega seotud päästik (näiteks näljatunne), sellele järgneb käitumine (söömine) ning lõpuks autasu (nälg on kadunud ja kõht täis). Me tahame teha asju, mis tekitavad hea tunde ning vältida tegevusi mis tekitavad halva tunde ning stressi. Need kolm komponenti- päästik, käitumine ning autasu- toimuvad iga kord, kui me suitsetame sigaretti või sööme kooki. Samamoodi toimuvad asjad ka tööl.

Miks me ei suuda ennast kontrollida ning kahjulikud harjumused lihtsalt headega asendada? Teadlased on juba on tõestanud, et enesekontrolliga seotud aju osa on esimene, mis päästikutega- näiteks stressiga kokku puutudes välja lülitub.

Nii ongi suitsetamisest loobuda tahtjale lihtne öelda, et jäta maha või kasuta nikotiiniasendajaid. See lihtsalt ei tööta.

Enesekontrolli teooriad on Breweri sõnul jätnud tähelepanuta ühe olulise asja: autasul põhinev õppimine tugineb autasul, mitte käitumisel.

Kuigi Breweri ja kolleegide uurimus keskendus peamiselt tervisega seotud harjumuste muutmisele, usub ta, et see on tõhus ka töökeskkonnas ning aitab töötajatel suurendada tootlikkust, moraali ning tulemuslikkust, näidates, kuidas nende hajumused võivad neid tagasi hoida.

Kuidas alustada:

1. Kaardista harjumused

Harjumuse murdmisel on kõige olulisem saada aru, mis on selle päästik. Kui harjumus on tegevuste edasilükkamine või stressisöömine tööl, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, mis sinu ümber sel ajal toimub, kui nende tegevuste juurde pöördud. Kas see on suur projekt, mida üritad vältida? Või oled kahmanud endale liiga palju ülesandeid, millega lõpuks toime ei tule?

Kui oled päästikud tuvastanud, katsu aru saada, milliseid tegevusi sa seejärel rakendad? Kas kontrollid töö tegemise asemel oma sotsiaalmeediakontot? Kas haarad raskete ülesannete täitmisel magusakausi järele?

Pead suutma välja tuua tegevused, mida turvalisuse või rahu saamiseks teed, enne kui nende pakutavat autasu hindama hakkad.

2. Tuvasta, mida need tegevused sulle tegelikult annavad

Järgmine samm on seostada selgelt tegevus ning tulemus ehk selle tegevusega saadav autasu. Mida sa tunned, kuid seda tegevust teed ja harjumust kordad?

Kui oled stressisööja, siis mis tunne sul on, kui sööd rämpstoitu, kuigi tegelikult kõht tühi ei olegi? Kuidas sa end veerand tundi pärast söömist tunned: kuidas rämpstoidu söömine su emotsionaalset seisu ning keha mõjutab? Kui töötegemist edasi lükkad, siis mida internetis surfamine ja nunnude kutsikate piltide vaatamine sulle pakub? Millist autasu see sulle hetkel annab, eriti kui mõistad, et see ei aita sul tööd tehtud saada?

Jäta need vastused meelde või kirjuta need üles, et saaksid neid analüüsida.

3. Asenda autasu uudishimuga

Jätkusuutliku positiivse harjumuse muutmise viimane samm on uue, senisest parema ja sisukama autasu leidmine. Aju otsib alati suuremat ning paremat pakkumist.

Kujutle, et üritad murda mõnd halba harjumust, näiteks stressisöömist tööl ning tahtejõud ei ole seni aidanud. Mis oleks, kui kommi haaramise asemel oled hoopis uudishimulik ja küsid, mis see on, mis sind magusa järele haarama paneb ja mida sa seejuures nii kehas kui meeltes tunned?

Uudishimu ehk enese avamise tulemus- autasu- on stressisöömise pakutavast enese sulgemisest oluliselt erinev. Kokkuvõttes tekitab uudishimu parema tunde ning on ka järele mõeldes nauditavam kui halvale harjumusele järele andmine.

Järgmisel korra, mil avastad end halvale harjumusele järele andmas, võta hetk ning kasuta sellest üle saamiseks kohalolu. Harjumus ei pruugi küll kohe muutuda, kuid tegele sellega. Kui suudad oma meelt selle meetodiga häkkida, siis suudad lõpuks halbadest harjumustest vabaks saada.