Sihtasutuse Archimedes tellimusel tehtud analüüsist ilmnes veel, et õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Eestis õpib üle 5000 tasemeõppe välisüliõpilase. Eesti kõrgkoolide õppureist iga kümnes on välistudeng. Igal aastal tutvustab Eesti välismaal oma kõrgkoolide õpivõimalusi. Sihtasutus Archimedes tundis huvi, kas ja kuidas on välisüliõpilased seotud Eesti tööturuga.

„Siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid võiksid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid,“ rääkis SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm.

Ta märkis, et võttes arvesse, et välistudengite teenitud raha ka tarbitakse Eestis ära, võib oletada, et eelmisel õppeaastal panustasid välistudengid siinsesse majandusse umbes 20 miljonit eurot

Loonurme sõnul on Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias ühe näitajana välja toodud ka töötamine Eestis pärast kooli lõpetamist. Eesmärk on, et 30% magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaks Eestis edasi.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu tõi välja, et erinevaid andmekogusid kombineerides on eksperimentaalstatistika tiimil võimalik vaadata ka üliõpilaste töötamise andmeid täpsemalt, näiteks haridustaseme ja valdkondade kaupa.

„Üllatusena tuli välisvilistlaste nii suur panus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning töötleva tööstuse ettevõtetesse,“ selgitas ta.