Mis tegevus on bakterite mõttes avalikus tualettruumis kõige ohtlikum ja kuidas bakteripesast tervena väljuda?
Lindströmi uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest 62% kasutab avalikke tualettruume vähemalt kord kuus. Enamik uuringus osalejaid leiab, et avalikud tualettruumid võiksid olla olulisemalt puhtamad. Lisaks muudele bakteritele, levib sügis-talvisel hooajal ka gripiviirus ja avalikes kohtades käies on nakatumisoht suurenenud.
„Inimestel on õigus oodata, et avalike tualettide haldajad teeksid omaltpoolt kõik hügieeni tagamiseks. See hõlmab nii piisavalt tihedat koristamisgraafikut kui ka tualettide varustamist sobivate kätepesu- ja kuivatusvahenditega," ütles Lindström Eesti valdkonna ekspert Mari-Liis Paluoja.
Mida inimesed avalikes tualettides bakterite vältimiseks teevad?
70% uuringus osalenutest ütles, et väldib selliste asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Kui tualetti külastama ei pea, ei saa sealt ka baktereid kaasa viia - lihtne! Paljudel ei ole aga siiski võimalik avalikke tualette vältida ja seega võtavad nad kasutusele muud abinõud. Näiteks väldib 81% vastanutest kokkupuudet erinevate pindadega nagu prill-laud või käepidemed.
Kätepesu abil saab end edukalt bakterite eest kaitsta
Haiguste ennetamisel on tegelikult kõige olulisemaks aspektiks korralik kätepesu ja -kuivatus. Just kätega korjame eri pindadelt baktereid üles ning viime neid edasi. Kui katsume kätega oma toitu või nägu, leiavadki bakterid oma tee organismi. Kuigi käed ei saa kunagi olla täielikult bakterivabad, siis põhjalik pesu ja hügieenilise kuivatusvahendi kasutamine on piisav, et end haiguste eest kaitsta.
Bakterite ülekandumine märjalt nahalt on tõenäolisem kui kuivalt ning kõik pinnad, mida lohakalt pestud märgade kätega puudutada võivad saastuda. Inimese käsi katab hulk baktereid, mis ka pestes lõplikult ei kao ja tänu niiskusele hõlpsamalt erinevatele pindadele kanduvad. Seetõttu on käte korrektne kuivatamine sama oluline kui põhjalik pesemine.
Kätekuivatusega võid baktereid nii levitada kui vältida
Enamik inimesi peab kõige ebahügieenilisemaks kätekuivatusvahendiks froteerätikut - see on tõsi, kuna sa ei saa kunagi olla kindel, kas eelnev rätiku kasutaja pesi käsi korralikult. Paljudele tuleb aga üllatuseks, et ka kuivati ei ole tegelikult hügieeni mõttes oluliselt parem valik.
Kui käed on voolava vee all ainult kiirelt loputatud, jäävad nende külge bakterid, mis kuivati õhuvooluga inimese suunas lendu lastakse. Lisaks lendub lohakalt pestud kätelt baktereid ka õhku ja isegi mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele. Kuivati põhja kogunev niiskus muutub aga sooja keskkonna mõjul bakteritele ideaalseks paljunemispaigaks.
Hügieenilisemad valikud on nii paberrätikud kui ka käterätirull. Paberrätik on hügieeni seisukohast väga hea valik, kuid nagu ka teiste ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodete puhul on paberi miinuseks keskkonnavaenulikkus.
Uuema lahendusena on ka Eesti turule jõudnud käterätirullid, mis on valmistatud puuvillast ja mis asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina. Üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas.
Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Ka laisk kätepesija jätab kuivatades bakterid rätikusse ja nii ei satu need ruumi lendlema ega teisi inimesi ohustama.
