Koos üleilmsete lennundustrendidega kasvab kiiresti nii Tallinna lennujaama läbivate reisijate kui ka Eesti välispiiri ületavate inimeste arv. Schengenist väljapoole suunduvate lendude puhul hõlbustaks reisijate hulka paremini ära teenindada nn ABC-väravad, mis võimaldavad automaatset piirikontrolli.

„Me juba ammu ootame neid – meie algne soov oli, et need tuleks juba sel aastal ära,” rääkis Ärilehele Tallinna Lennujaama AS-i juht Riivo Tuvike. Kuna aga tegu on piiriületust võimaldava tehnoloogiaga, vastutab lahenduse kasutuse eest politsei- ja piirivalveamet (PPA).

„Seal on pikem taust taga, aga üldiselt tellib PPA kõik oma IT-arendused siseministeeriumi infotehnoloogia asutuselt,” rääkis PPA integreeritud piirihalduse juht Egert Belitšev. Ka ABC-väravate hange käib nende kaudu. Kuivõrd hankeprotsessis on olnud aga viivitused, siis on ka väravate tarne selle võrra edasi lükkunud.

„Kuna meie lennujaam on suhteliselt väike – ja ABC-väravad ei tule ainult lennujaama vaid ka Narva maanteepiiripunkti samuti ja ka sealsed tingimused on suhteliselt väikesed –, siis meile igasugune standardlahendus ei sobi,” lisas Belitšev. Sellepärast võttis ka hanketingimuste kokkupanek tavapärasest rohkem aega.

Praeguses ajaraamis võiks ABC-väravad nii lennujaama kui Narva piiripunkti jõuda järgmise aasta juulikuust. „Siin muidugi on alati see asi, et kuivõrd tegu on riigihankega, siis võib üht või teist asja juhtuda,” lausus Belitšev. Ehk välistatud ei ole, et nende väravate kasutuselevõtt võiks veelgi edasi lükkuda.

„Aga see ajakava, mis SMIT on andnud meile, selle järgi peaks need väravad 2020. aasta juuliks olema paigas ja töös,” sõnas PPA büroojuht. Praegu hange veel käib ja Belitševile teadaolevalt on selle tähtajaks järgmise aasta märts. Tegu on rahvusvahelise hankega. Kogu investeeringu maksumus jääb 1,2–1,3 miljoni euro vahele.

„Seal sees on nii värava infrastruktuur ise, tarkvara, mis selle taga on, ja ka hoolduskulud 2023. aastani,” selgitas PPA esindaja. Ka rõhutas ta, et lõplik hind saab paika alles pärast seda, kui pakkumised on saadud.

Belitševi kinnitusel eraldi inimesi väravate süsteemi käigushoidmiseks tööle võtta ei ole vaja, pigem rakendatakse selle jälgimiseks need töötajad, kes täna peavad passikontrolli teostama. Eesti välispiiri ületajate arv kasvab iga-aastaselt. Puhtalt juba viimase paari aasta jooksul on see kasvanud üle miljoni.