„Sel suvel langetati alkoholiaktsiise ja A. Le Coq sattus sellega seotult nn võitjate poolele,“ märkis Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog. Tartu õlletootja oli esikümnes ka eelneval kolmel aastal, aga esmakordselt 20aastase mõõtmisperioodi jooksul on ettevõte nüüd esikohal. Voogi hinnangul võib A. Le Coqi tõusu taga näha just nende liidrirolli alkoholiaktsiisi tõstmise vastases kommunikatsioonis.

„Samas oli A. Le Coqi maineindeks viimase kümne aasta madalaim just 2017. aastal, kui alkoholi jaehinnad tegid riigi aktsiisipoliitika tõttu läbi järsu tõusu. See näitab, et ettevõtete maineindeks sõltub lisaks nende endi tegevusele paljuski ka ümbritsevast majanduskeskkonnast ja riigipoolsetest regulatsioonidest,“ ütles Kantar Emori uuringuekspert.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop märkis aga uuringu tulemusi kommenteerides, et ettevõtete maine ei sõltu mitte riigi poliitikatest, vaid nende endi tegevusest. „Samas suurendab igasugune tähelepanu ettevõtja märgatavust ja seega võis aktsiiside ümber toimunul olla oma roll,“ tõdes Noop.

Pangad jäid välja

Suur osa esikümnesse jõudnud ettevõtetest kuulusid mainekamate hulka ka mullu, küll aga tegid suurima hüppe 26. positsioonilt kümnendaks kerkinud Tallinna Sadam ja 20. positsioonilt viiendaks tõusnud ABB. Ka Coop rühkis mulluselt kümnendalt kohalt kolmandaks ja Selver kuuendalt positsioonilt teiseks.

Esikümnest on esmakordselt välja kukkunud Swedbank, mis on läbi aastate alati esikolmikus olnud. Swedbank on mulluselt liidripositsioonilt taandunud kolmanda kümne lõppu (29. koht), suurt mõju on seejuures avaldanud varasemast oluliselt negatiivsem suhtumine ettevõttesse, aga ka tugevushinnang jääb varasemast madalamaks. „On üsna ilmne, et finantssektori ettevõtete mainele on avaldanud tugevat negatiivset mõju rahapesuskandaalid,“ lausus Voog.

Voogi sõnul iseloomustab mainekuse pingerea tipus olevaid ettevõtteid see, et nad on ühtlaselt kõrgelt hinnatud erinevate ühiskonnakihtide poolt. „Maineliider A. Le Coq ongi tugeval positsioonil kõigis peamistes tarbijasegmentides ‒ kõrge mainehinnang on saavutatud nii meeste kui ka naiste, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste, nii nooremate kui ka vanemate elanike hulgas,“ selgitas Voog.

Erinevate sektorite firmasid võrreldes on sarnaselt varasemale keskmine maineindeks kõrgeim toiduainetööstuse ettevõtetel, järgneb kaubandusvaldkond. Aastatagusega võrreldes on toiduainetööstuse ettevõtete keskmine mainehinnang veidi tõusnud, kaubandusel aga pisut langenud. Kõige tagasihoidlikumaks ning varasemast madalamaks jäi finants- ning sidevaldkonna ettevõtete keskmine mainehinnang.

Osales üle tuhande Eesti elaniku

Kantar Emori iga-aastases Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuringus reastati suurettevõtted üldise hoiaku ning tugevusindeksi ühendindeksi alusel. Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring viidi läbi kahekümnendat korda.

Uuringu eesmärk on reastada erinevate valdkondade suurettevõtted üldise mainekuse alusel, tegemist ei ole brändide edetabeli koostamisega. Kümnepalliskaalal küsitakse inimestelt suhtumist ettevõtetesse üldise suhtumise ja tugevusindeksi alusel. Ettevõtte mainekuvandis on need tegurid koos üldise usaldusväärsusega kõige olulisemad dimensioonid.

Uuringus osales 2019. aasta novembris 1177 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, sellesse lülitati kokku 86 suurettevõtet.