Huvitav trend: esimest korda kaheksa aasta jooksul on välismaal elavate poolakate arv langema hakanud
Viimased 15 aastat on Mateusz elanud, õppinud ja töötanud Suurbritannias, mis sai poolakate peamiseks väljarännu sihtriigiks 2000. aastate alguse, kui asuti otsima paremaid võimalusi väljaspool Poolat, kirjutab Financial Times.
Aga nüüd teeb teda murelikuks Ühendkuningriigi otsus lahkuda EL-ist ning olukorras, kus ta peab oma perega kasvava elukalliduse tingimustes hakkama saama, on Mateusz hakanud mõtlema Poola tagasipöördumise peale.
„Ma olen juba nii palju aastaid Suurbritannias elanud ja see on mu kodu. Siit lahkumine oleks südantlõhestav, sest kogu mu perekond on siinse eluga nii seotud, meie kõigi sõbrad on siin,” rääkis 37-aastane poolakas, kellel on kaks last. „See on küll väga keeruline, kuid otsus tuleb ära teha,” lisas ta.
Mateusz oli üks nendest noortest, kes pärast seda, kui Poola liitus 2004. aastal EL-iga, parema elu otsingul suure lainena Suurbritanniasse suundusid. Kuigi 2018. aastaks küündis välismaal töötavate poolakate arv 2,5 miljonini, oli see esimene aasta, kus nende arv langema hakkas.
Poola statistikaameti andmetel vähenes välismaal töötavate poolakate arv 85 000 inimese võrra. Võttes arvesse Poola rahvastikuprognoosi, mille kohaselt peaks riigi elanike arv 2050. aastaks vähenema 12%, on sealne Õiguse ja Õigluse erakond asunud meelitama välismaale läinuid koju tagasi, et tulla ise toime töökäte puudusega.
„Meie SKT on emigratsiooni tõttu 5% madalam. See on väga kõrge lõiv, mida Poola on pidanud maksma rikastele lääneriikidele,” ütles Poola peaminister Mateusz Morawiecki eelmisel kuul. “Ei ole normaalne, et vaene riik peab rikastele riikidele sellist lõivu maksma. Kõrgema elatustasemega riigid peavad sellele lõpu tegema.”
Poola statistikaameti andmete kohaselt on välismaal elavate poolakate langusnumber üsna samas suurusjärgus, mis Suurbritanniast lahkuvate poolakate hulk. Kuigi erinevate riikide rändestatistikat on väga keeruline kõrvutada, ilmneb nii Poola kui Suurbritannia ametlikust statistikast, et Ühendkuningriigis elavate poolakate arv on viimase 18 kuu jooksul kümnete tuhandete võrra langenud.
Maria Rosnowska, kes kolis möödunud aasta detsembris pärast 16 aastat võõrsilolekut tagasi Varssavisse, tõi koju tagasi töökoht, kus tema ülesandeks on vastutada ettevõtte Kesk-Euroopa äri eest. „Ma mõtlesin, miks mitte. See on hea võimalus olla taas oma perele lähemal,” põhjendas ta. Rosnowska sõnul oli see ka peamine põhjus, miks ta naasis, mitte mingid valitsuse poliitikad.
Karol Skrzyszowski lahkus Londonist juba 2016 ja hindab nüüd krediidiriske HSBC Krakowi kontoris. Ta naasis kodumaale seetõttu, et seal on kasvanud heade töökohtade hulk. Seda illustreerib ka asjaolu, et sinna on oma kontorid loonud nii JPMorgan kui Google.
Tomasz Fiksi jaoks, kes töötas Londonis ettekandjana ja vastutas ka köögi puhtuse eest, tähendas eratreeneriks saamine ja Wroclaw’sse kolimine elukvaliteedi tõusu. „Mul väga meeldis London, aga ta oli kohati liiga väsitav,” põhjendas poolakas. Ta leiab, et täna on Poolas oluliselt rohkem võimalusi, kui siis, kui ta ära läks.
Siiski võib aga paljude poolakate jaoks, kes on pikalt välismaal elanud, Poola konservatiivse ühiskonnakorraldusega harjumine aega võtta või suisa konarlikuks osutuda. Rosnowska tunnistas näiteks, et temal oli koju naasmine paras kultuurišokk.
Ehk just sel põhjusel võib siiski suur osa 900 000 poolakast, kes praegu Suurbritannias elavad, sinna ikkagi edasi jääda ja need, kes lahkuvad, võivad Poola asemel hoopis mõnda teise EL-i liikmesriiki siirduda.
